Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 2027
1918. aastal välja kuulutatud omariiklus tegi iseseisvuspäevast Eesti Vabariigi keskse riikliku püha ja sümboolse suurpäeva. See ühendab ametliku pidulikkuse ja rahvusliku mälestuse koduse hubasusega, tuues kokku terved põlvkonnad. Tekst selgitab Eesti iseseisvumise ajaloolist kulgu, tutvustab aastapäeva olulisemaid sündmusi ja riigisümboleid ning avab vabaduse järjepidevuse olemust.
Millal on Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 2027?
Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 24. veebruaril.
2027. aastal on Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev kolmapäeval, 24.02.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvuspühalipupäevpuhkepäev |
Eesti riigi sünd: 1918. aasta otsustavad hetked
Eesti Vabariik sündis Esimese maailmasõja keerises, mil Vene impeerium oli lõplikult kokku kukkumas. 1918. aasta veebruari lõpus avanes põgus võimuvaakum taanduvate enamlaste ja pealetungivate Saksa keiserlike vägede vahel. Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu vanemate kogu usaldas tegutsemise Eestimaa Päästekomiteele, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik, kes haarasid ajaloolisest võimalusest kuulutada Eesti iseseisvaks riigiks.
Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks riigiks tüvitekstiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, mille esimene avalik ettelugemine leidis aset 23. veebruari õhtul Pärnus Endla teatri rõdult. Pealinnas jõudis manifest trükki ja avalikku levikusse 24. veebruaril, mil astus ametisse ka Eesti Ajutine Valitsus. Just sellest päevast loetakse Eesti Vabariigi algust, sest riiklus viidi pealinnas ellu vahetult enne Saksa okupatsiooniüksuste kohalejõudmist järgmisel päeval.
Riiklikud tavad ja kaitsejõudude paraad
Päevased pidustused juhatatakse sisse päikesetõusul Kuberneri aias Toompeal, kus Pika Hermanni tippu kerkib hümni saatel Eesti riigilipp. Kohapeal peavad kõne Riigikogu esimees ning vaimulikkonna esindaja, laulavad tunnustatud koorid. Lipu heiskamine koidikul sümboliseerib iseseisvuse järjepidevust ja avab vabariigi aastapäeva tähistamise kõigis Eestimaa paikades.
Traditsiooni kohaselt viiakse pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile Tallinnas, et avaldada austust omariikluse eest langenutele. Päeva keskpaigas peetakse kaitseväe paraad, millest võtavad osa Kaitsevägi, Kaitseliit ning liitlasüksused ühes sõjatehnikaga. Pealinna südames toimuv rivistus ja marss võimaldab tuhandetel vaatajatel kohapeal ning telerite ees veenduda Eesti kaitsevõimes ja rahvusvahelises liitlasruumis.
Presidendi pidulik vastuvõtt, kõne ja riiklikud tunnustused
Piduliku päeva lõpetab Vabariigi Presidendi vastuvõtt koos aastapäevakontserdiga, mida korraldatakse vaheldumisi Tallinnas, Tartus, Pärnus või Jõhvis. Enne muusikalist osa esineb president kaaluka aastapäevakõnega, mis kuulub riigi tähtsaimate ja enim kajastatud sõnavõttude hulka. Riigipea analüüsib riigi hetkeseisu, toob esile kitsaskohad ja seab ühiskonnale eesmärke eelseisvaks ajaks.
Külaliste sekka kuuluvad väljapaistvad kultuuri-, teadus-, majandus- ja ühiskonnategelased ning Eestisse akrediteeritud diplomaadid. Kätlemise otseülekanne ja järgnev vastuvõtt on kujunenud üheks riigi jälgituimaks teleprogrammiks. Pidupäeva eel tõstab riik esile väärikaid inimesi: president annab kätte riiklikud teenetemärgid neile, kelle pühendunud tegevus on edendanud Eesti elu ja omariiklust.
Kodused traditsioonid ja pidupäev rahva seas
Ametliku programmi kõrval kannab iseseisvuspäev tugevat kodust ja kogukondlikku tähendust. Majadele heisatud rahvuslipud loovad koidikust alates igal pool ülemaa piduliku vaatepildi. Traditsiooniliselt kogunetakse hommikul perega laua taha, jälgitakse teleri vahendusel tseremooniaid ja paraadi ning veedetakse aega värskes õhus jalutades või kohalikke vabadusvõitluse paiku külastades.
Pidulaua katmisel toetutakse pikaajalistele toidutraditsioonidele. Enesestmõistetavaks suupisteks on rukkileival pakutav kiluvõileib keedetud munaga. Menüüst leiab kodumaisest toorainest valmistatud road, seaprae hapukapsastega, kamatoidud ning rahvusvärvides magustoidud ja tordid. Kodused kokkusaamised seovad eri põlvkondi ning aitavad hoida ja edasi anda teadmist iseseisvuse tähtsusest.
Riikluse kestvus ja 24. veebruari roll võõrvõimu all
Iseseisvuspäeva väärtust aitab paremini mõista okupatsiooniaja kogemus, mil vabadus oli vägivaldselt katkestatud. Nõukogude režiim keelas 24. veebruari tähistamise ja rahvusvärvid, määrates selle eest rangeid karistusi. Ometi püsis riikluse vaim elus: vabadusvõitlejate haudadele toimetati salaja lilli, pimeduse katte all tõmmati masti rahvuslippe ning kodudes hoiti mälestust vabast Eestist.
Eesti pagulaskogukonnad Rootsis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja mujal tagasid iseseisvuspäeva traditsiooni pideva elujõu vabas maailmas. Nende korraldatud aktused ja poliitilised pöördumised aitasid hoida Eesti riigi juriidilist järjepidevust rahvusvahelisel areenil. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal tõusis 24. veebruar taas ametlikuks rahvuspühaks, tähistades 1918. aastal rajatud riigi taassündi ning rahva kindlameelsust.