Halloween 2027
Halloween, mida tähistatakse 31. oktoobril, ühendab tuhandete aastate vanuse keldi pärandi, kristlikud mälestuspäevad ning moodsa meelelahutuse. Ehkki tänapäeval paistab see eelkõige mängulise peona, on püha tuumaks sügisene üleminekurituaal, mis märgib valguse kahanemist ning pimeduse saabumist. Artiklist saab teada, kuidas Halloween välja kujunes, mida sümboliseerivad selle tavad ja kuidas see sobitub Eesti rahvatraditsioonidega.
Millal on halloween 2027?
Halloween on eri aastatel samal kuupäeval - 31. oktoobril.
2027. aastal on halloween pühapäeval, 31.10.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päevrahvakalender |
Samhain ja keldi pärand: valguse taandumine pimeduse ees
Ajalooliselt pärineb Halloween iidsest keldi pühast Samhainist (hääldusega ligikaudu "sou-in"), mida pühitseti Iirimaal, Šotimaal ja Mani saarel. See oktoobri lõpule ja novembri hakule paigutunud keldi suurpüha märkis põllutööde lõppu, loomade ajamist talvistesse lautadesse ning uue kalendriaasta algust. See oli pöördeline aeg, mil hele ja soe aastaaeg andis maad pikale, külmale ning pimedale talvele.
Samhaini ööl uskusid keldid teispoolsuse ja maise maailma vahelise eraldusjoone peaaegu täielikku hajumist. Arvati, et surnud esivanemad käivad taas oma endistes kodudes ning ühes nendega liiguvad ringi kurjad üleloomulikud vaimud, haldjad ja deemonid. Hingedele austuse avaldamiseks ja nende rahustamiseks viidi lävele sööki ning jooki. Kõrgetele künkatippudele tehti suuri tõrjetulesid, millest viidi hõõguvaid süsi igasse majapidamisse, et süüdata kodukoldes värske ja puhas leek. Inimesed kandsid loomanahkadest ning -peadest maskeeringuid, et vaime segadusse ajada, nende hulka sulanduda ja seeläbi end nende rünnakute eest säästa.
Paganlike tavade ristiusustamine ja Halloweeni nime saamine
Kui ristiusk Briti saartel levis, ei püüdnud kirik paganlikke tavasid jõuga kaotada, vaid kohandas need kristliku õpetusega. 8. sajandil tõstis paavst Gregorius III kõigi pühakute päeva (All Saints' Day ehk All Hallows' Day) 1. novembrile. Seejärel, 11. sajandil, seati 2. novembrile sisse hingedepäev (All Souls' Day), mis oli mõeldud puhastustules olevate hingede eest palvetamiseks.
Kuna suurpühade eel oli kombeks pidada valvamisi ja teha ettevalmistusi, tunti 31. oktoobri õhtut nimega *All Hallows' Eve* (kõigi pühakute õhtu). Šoti murdes kujunes sellest sajandite vältel suupärasem *Hallowe'en*. Nii kristlikud kui ka vanad paganlikud motiivid liitusid: Samhaini ettekujutus kodukanti külastavatest hingedest haakus sujuvalt hingedepäeva palvetraditsiooniga. Samast ajast pärineb ka tava, kus vaesed ning lapsed palusid peredelt leiba ja hingedekakke (*soul cakes*), lubades tänutäheks palvetada majarahva surnud esivanemate eest.
Ameerika sulatusahi: laternate ja santimistraditsiooni sünd
Praeguse Halloweeni ilme vormiti suuresti 19. sajandi teisel poolel Põhja-Ameerika mandril, kuhu Iiri ja Šoti sisserändajad tõid suure näljahäda ajal oma iidsed kombed. Uues keskkonnas leidsid vanad rituaalid uue hingamise ning kohandusid kohapeal leiduvate ressurssidega.
Tuntuim sümbol, seest tühjendatud ja valgustatud kurja ilmega kõrvits ehk *jack-o'-lantern*, sai alguse Iiri loost Ahne Jacki (Stingy Jack) kohta. Muistendi järgi pettis kaval sepp Jack kuradit ega leidnud pärast surma rahu ei taevas ega põrgupõhjas. Kurat andis talle kaasa vaid ühe põleva söetüki, mille mees pani tühjaks uuristatud kaalikasse teevalgustajaks. Kodumaal kasutati laternateks kaalikaid, kartuleid ja peete, ent Ameerikas asendati need palju suurema ja kergemini voolitava kohaliku kõrvitsaga.
Samamoodi tegi läbi uuenduse "komm või pomm" (*trick-or-treat*) tava. Maskides ukselt uksele käimine ning naljade või etteastete eest toidu saamine (*guising*) muutus 20. sajandi esimesel poolel Ameerika eeslinnades laste ühiseks tavaks. Kuna vembu viskamine võis varasematel aegadel tuua kaasa reaalset varakahju, suunati komme avaliku korra hoidmiseks maiustuste lunastamisele, mis tegi pühast lastele turvalise ja põneva elamuse.
Halloweeni kohanemine Eesti kultuuris ja suhestumine rahvakalendriga
Halloweeni pidamine juurdus Eestis peamiselt 1980. aastate lõpul ja 1990. aastatel lääne meelelahutuse, filmikunsti ja inglise keele koolitundide kaudu. Algul võõristust tekitanud ja kommertslikuks arvatud püha on nüüdseks saanud osaks laste ja noorte sügisest, pakkudes pimedal ajal meelelahutust, meisterdamisrõõmu ja võimalust kehastuda erinevateks tegelasteks.
Kultuurilisest vaatevinklist tekitab tähtpäev poleemikat, kuna see satub ajaliselt kokku meie traditsioonilise hingedeajaga ning eelneb mardipäevale (10. november) ja kadripäevale (25. november). Meie rahvapärimuses on sanditamine – talude vahel käimine, õnnesoovid karjale ja põllule ning toiduandide vastuvõtmine – olnud elujõuline juba sajandeid. Ka on novembrialguse hingedepäev eestlastele vaikne ja vaoshoitud küünlasära ning esivanemate meenutamise aeg, mis satub vastuollu Halloweeni valju karnevaliga.
Ometi leitakse järjest rohkem, et Halloween ei pea kohalikke kombeid kõrvale tõrjuma. Mõlema tava tuum – sügise pöördumine pimedusse, piiride hajumine inimeste ja vaimumaailma vahel ning kogukondlik kokkuhoid – põhineb sarnasel algupäral. Laste jaoks on Halloween mänguline ja fantaasiarikas sündmus, samal ajal kui mardi- ja kadrisandid hoiavad au sees kohalikku regilaulu, pärimuslikke rituaale ja kodudele õnne toomist.