Annepäev 2027
See eriline lambapüha on pühendatud karja kaitsmisele ja püha Anna austamisele. Annepäeva kombestikku kuulusid ohvriannid pühapaikades ning maagilised toimingud, mis pidid tagama loomadele sigivuse ja kaitse kurja eest. Eestis on see päev olnud märgilise tähendusega, leiddes kõige tugevamat vastukaja ja pikaajalist tähistamist just Setumaa kultuuriruumis.
Millal on Annepäev
Annepäev on eri aastatel samal kuupäeval - 26. juulil.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Annepäev eesti rahvakalendris
Annepäeva tähistamine on Eestis läbi põimunud nii kristlikest kui ka muinasaegsetest uskumustest, olles suunatud karja ja lammaste kaitsmisele. Ajaloolised andmed viitavad, et juba 17. sajandil ohverdati Karksis ja selle ümbruses pühapaikades vaha, lootes sel moel tagada karjaõnne. Annele esitatud palved olid suunatud loomade hoidmisele kõige kurja eest, peegeldudes arvukates rahvaluule tekstides. Setumaal võttis see püha aga eriti suurejoonelised mõõtmed. Sealne traditsioon hõlmas lamba ohverdamist ja andide asetamist Annekivile. Eriti tähtis oli preestri poolt pühitsetud lamba pea ja jalgade rituaalne tähendus, samuti heategevus – andide jagamine vaestele. Inimesed, kes kandsid Anne nime, süütasid kirikus tänutäheks küünlad. Maagilise elemendina toodi karjaõnne ligimeelitamiseks metsast värskeid vihtasid. Päeva tähistamine kulmineerus ühise söömaajaga, kus pakuti hoolikalt valmistatud lamba- või vasikaliha toite.
Annepäev: lammaste kaitsepüha ja pärimus
Annepäeva kombestik peegeldab eestlaste vana usku karja kaitsmisse ja ohvriandide jõusse. Juba sajandeid tagasi, 17. sajandi paiku, täitsid Karksi, Halliste ja Rõngu elanikud oma pühapaiku vahast ohvriandidega, lootes Anne abile karja hoidmisel. Palvetes ja rahvalauludes paluti hoolsalt loomadele tervist ja sigivust. Setumaal oli annepäev aga täiesti eriline sündmus, kus ohverdused Annekivile moodustasid keskse osa rituaalist. Ohvriks toodud lamba pea ja jalad pühitseti preestri poolt ning osa toidust jagati puudustkannatajatele. Kirikutes põletati küünlaid ja karja tarbeks valmistati metsast toodud vihtasid. Need tavad on otseselt seotud püha Anna isikuga, kes kristlikus pärimuses on tuntud Maarja emana ning tänu Bütsantsi kiriku mõjudele kujunes just tema lammaste peamiseks kaitsjaks. Olgugi et aeg on teinud oma töö ja paljud vanad kombed on kadunud, on setud suutnud annepäeva traditsioone ja selle sügavamat tähendust tänini elus hoida.