Andresepäev 2027
Rahvakalendri ja kirikuaasta olulise tähisena tähistab andresepäev talve võidukäiku ning rahu toova advendiaja algust. Päeva pärimuses on põimunud mälestus apostel Andreasest, talurahva ennustuskombestik ning andresesantide meeleolukad ringkäigud. Alljärgnevas artiklis vaatleme lähemalt andresepäeva uskumusi, sellega kaasnevaid maagilisi tavasid ja kaasaegset jõuluootust.
Millal on andresepäev 2027?
Andresepäev on eri aastatel samal kuupäeval - 30. novembril.
2027. aastal on andresepäev teisipäeval, 30.11.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Püha Andrease elu, märtrisurm ja pärand
Apostel Andreas pärines Galilea Betsaidast, kus ta tegeles koos venna Siimeon Peetrusega kalapüügiga. Ta kuulus esialgu Ristija Johannese järgijaskonda, ent liitus peagi Jeesusega ning tõusis tema lähimate kaaslaste ja soosikapostlite sekka. Kristuse surma järel viis misjonirännak Andrease oletatavasti Sküütia aladele ja seejärel paljudesse teistesse paikadesse. Ahhaias ootas teda ristisurm andrease ristil, kuhu timukad teda ei naelutanud, vaid sidusid, soovides tema piinasid venitada. Apostel lahkus elavate kirjast 30. novembril, mil teda mälestatakse ühiselt nii ida- kui ka läänekirikus. Aastal 357 toimetati tema säilmed Konstantinoopolisse ning 13. sajandi algul jõudsid need Itaaliasse Amalfi katedraali. Šotimaa ja Venemaa kaitsepühakuks peetava Andrease nime kannavad Eestis Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik.
Talve algus, tule hoidmine ja andresed
Rahvakalendri järgi tõi andresepäev kaasa püsivad külmakraadid ja talve, pannes punkti varasemale kadrisulale. Valguse hoidmiseks ja pimeduse tõrjumiseks oli tava põletada tuld terve öö vältel. Lisaks liikusid sel ajal ringi andresesandid. Andresed olid mehed, kes määrisid näo tahmaga või kandsid maske ning kogusid laulmise eest andeid. Vahel kandsid maskeeritud külalised kaasas harki, millega pandi proovile pererahva käsitööoskused ja nobedus. Laule laenati mardi- ja kadrisantidelt, kohandades neid refrääniga „Andres, Andres“.
Armsama ennustamise tavad ja maagia
Nii meil kui ka Lääne-Euroopas tähistab andresepäev pikema ennustusaja algust, kus rakendatakse aastavahetusele omaseid võtteid tulevase leidmiseks. Eestis jäi see traditsioon küll tagasihoidlikumaks kui läänes, kust siia loitse levis. Armsamat loodeti kohata unes: heideti magama sooviga teda näha ning lausuti aseme ette vilja- või linaseemneid külvates sõnad: „Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest.“ Lõuna-Eesti kombe järgi visati teri voodisse. Enne magamaminekut söödi ka soolast toitu ja paigutati veenõu voodi alla, et tulevane vett ulataks. Tunti muidki lihtsaid võtteid: jäeti nägu kuivatamata, asetati padja alla pool õuna või teise soo riideese ning rulliti nimesilte, millest õige pidavat hommikuks lahti rulluma.
Ennustamise ohud ja keelatud tegevused
Kindlasti tuleb meeles pidada, et unes ilmunud tegelaselt ei tohi midagi võtta ega talle midagi anda. Hoiatusjuttude kohaselt võid temalt midagi vastu võttes riisuda midagi sellist, mis põhjustab talle pahandust ning toob sulle endale surma või raske õnnetuse. Ka esemete või asjade äraandmine unes on ohtlik – nõnda võid kaotada lähedase inimese või midagi eluliselt vajalikku. Lisaks manitsevad vanad kombed, et inimeste hingede ja iidsete vägede poole ei tohi uisapäisa ja asjata pöörduda.
Jõulude lähenemine ja advenditavad
Advendiaeg, mis saab alguse andresepäevast, saavutas laiema tähtsuse 20. sajandi teisel poolel. Lastele hakati tegema riidest ja paberist advendikalendreid, mille taskust või akna tagant sai iga päev kätte mänguasja või magusa pala. Varem kuulusid poekalendrid üksnes lastele, kelle vanemad reisisid välismaal, ent viimastel kümnenditel on kommide ja küpsistega variandid vabalt kõigile kättesaadavad. Päris aastatuhande vahetuse eel hakati Skandinaavia mõjul aknalaudadel põletama elavat tuld või süütama kuut elektriküünalt, et pühade saabumist lugeda. Jõulude tulekust teavitavad samuti kaunistatud vaateaknad ja elektriküünalde säraga täidetud tänavad ja puud.