4. advent 2027
Neljas advent toob kätte jõulueelse ootusaja kulminatsiooni ning viimase pühapäeva enne jõulupühi. Viimase küünla süütamine pärjas seob varasemate nädalate vaimse ja argise valmisoleku ühtseks pühadetundeks. Käesolev artikkel käsitleb neljanda advendipühapäeva vaimulikku tausta, armastuse küünla sümbolit, pühade kalendrilist dünaamikat ning Eesti tavasid.
Millal on 4. advent 2027?
4. advent on eri aastatel erineval ajal - 4. advendipühapäeval.
2027. aastal on 4. advent pühapäeval, 19.12.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Neljanda advendipühapäeva usuline taust ja vaimulik sõnum
Neljas advent viib kirikukalendri otse jõululaupäeva eelsesse aega. Kui varasemad advendipühapäevad pöörasid pilgu prohvetite kuulutustele ja Kristuse taastuleku ootusele, siis neljandal pühapäeval tõuseb esile inimlik ja ajalooline mõõde neitsi Maarja ning talle ilmutatud sõnumi kaudu. Läänekristluse, sealhulgas luterluse tavade kohaselt loetakse sel päeval pühakirjast Maarja kiituslaulu (Magnificat), austades tema valmisolekut olla maailma Päästja ema.
Kiriklikul tasandil liidab neljas advent alandlikkuse eelseisva pühaderõõmuga. Violetne liturgiline värv jumalateenistustel meenutab küll sisekaemuse ja meeleparanduse vajadust, kuid päeva üldises toonis kumab juba lähedase valguse pidulikkus. See tähistab vaimset siirdeaega: ootuse teekond jõuab lõpule ja kogudused on valmis jõuluöö vaimulikuks vastuvõtmiseks.
Advendipärja neljas küünal ja selle sümboolne tähendus
Neljanda advendipühapäeva saabudes süüdatakse advendipärjal viimane küünal, mida traditsiooniliselt seostatakse inglite ja armastusega. Kolm esimest küünalt kõnelesid lootusest, rahust ja rõõmust; neljas küünal kroonib neid kõiki armastuse sümbolina, tähistades kristlikus käsitluses Jumala armastuse ilmumist maailma inimese kujul.
Kui advendipärjal põlevad korraga kõik neli küünalt, märgib see pimeduse täielikku taandumist valguse ees. Meie laiuskraadidel, kus advendiaeg langeb talvisele pööripäevale ja aasta pimedaimale etapile, omab see tugevat emotsionaalset ning visuaalset laengut. Täielikult süüdatud pärg kuulutab, et ootuse aeg on täis saanud ning jõulud võivad tulla.
Neljanda advendi kalendriline asetus ja pikkuse kõikumine
Kuna neljas advent on liikuv püha, arvutatakse selle toimumisaeg esimese jõulupüha (25. detsembri) järgi. Tegemist on eranditult viimase pühapäevaga enne 25. detsembrit, mistõttu langeb see ajavahemikku 18.–24. detsember. Kalendri jaotuse tõttu võib neljandale advendile järgnev periood vältida mitu päeva või kesta üksnes loetud tunnid.
Tähelepanuväärne olukord tekib neil kordadel, kui neljas advent satub täpselt 24. detsembrile, jõululaupäevale. Neljanda advendi kestus piirdub siis vaid poole päevaga: kiriklikus elus tähistatakse hommikul veel neljandat adventi, kuid pärastlõunal lähevad teenistused sujuvalt üle jõululaupäevale. See kokkusattumus tihendab ettevalmistuste kulgu ja kaotab piiri advendiaja lõpu ja jõulude alguse vahel.
Ootusaja haripunkt ning kodused jõulukombed Eestis
Eesti kodudes märgib neljas advent hetke, mil pühadeeelsed kiired toimetused taanduvad piduliku meeleolu ees. Sageli tuuakse sel ajal tuppa kuusk, mida ehitakse üheskoos perega, viimistletakse pühademenüüd ning võetakse ahjust viimased piparkoogid. Advendikalendri viimaste ruutude avanemine annab märku, et ka pere noorimate ootusärevus on saavutanud lae.
Kogukondades on neljas advendipühapäev sageli viimane võimalus osa saada jõuluturu meeleolust või kuulata advendikontserte pühakodades enne suure pühaderahu saabumist. Päev kutsub inimesi teadlikult aega maha võtma ja lähedastele pühenduma, tuues esile koduse rahu ja selle, mis teeb jõuludest ühe oodatuima püha.