3. advent 2027
Jõulupühade lähedust märkiv 3. advent toob meieni ootuse kolmanda kauni etapi. Kodudes ja kirikutes süüdatakse pidulikult kolmas advendiküünal, mis sümboliseerib lähenevat rõõmu ja valgust. Inimesed keskenduvad sel ajal kodu kaunistamisele ja kingituste tegemisele, valmistudes südames ja hinges eelseisvateks pühadeks ning nautides sumedat, rahulikku ja pidulikku talvemeeleolu.
Millal on 3. advent 2027?
3. advent on eri aastatel erineval ajal - teisel pühapäeval enne jõule.
2027. aastal on 3. advent pühapäeval, 12.12.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Kolmas advent toob pühaderahu lähemale
Eestimaal on kolmandal advendil täiesti eriline koht, cuz see tuletab meelde jõulupühade kiiret lähenemist. Kolmanda põleva advendiküünla helk sümboliseerib kristlikus ja ilmalikus traditsioonis lootust ja lähenevat suurt rõõmu. Sel päeval süttivad küünlad, tuled ja laternad sadades tuhandetes kodudes, kirikutes ja avalikes kohtades, ühendades inimesi ühises ootuses. Traditsiooniliselt täituvad kirikud 3. advendile pühendatud pidulike jumalateenistustega ning muusikud rõõmustavad kuulajaid advendiaja kontsertidega. Väga armastatud on ka väikesed hubased jõuluturud ja heategevusüritused, kus kogukonnad saavad kokku, et teha head ja osta kohalikke tooteid. Kodudes on see aeg, mil tuuakse välja viimasedki pühadekaunistused, tehakse suurpuhastust ja häälestutakse pühadelainele. 3. advent on olemuselt äärmiselt rahulik ja mõtlik päev, mis suunab meid argistest muredest eemale, mõtisklema pühade vaimse ja sügavama tähenduse üle. Valgusinstallatsioonid tänavatel ning akendel vilkuvad jõulutuled täidavad õhu maagia ja põnevusega, mida jagub nii suurtele kui väikestele ootajatele.
3. advendi traditsiooni kujunemislugu Eestis
Kolmanda advendi tähistamise traditsioon hakkas Eestis laiemalt levima käsikäes luterliku kiriku positsiooni tugevnemisega ühiskonnas. Need põnevad ja tähendusrikkad kombed jõudsid meie maale peamiselt Põhjamaadest ja Saksamaalt, sulandudes järk-järgult kohaliku kultuuriga. Algselt tähistati 3. adventi peaaegu eranditult kirikliku suurpühana, mil inimesed kogunesid pühakodadesse palvustele ja jumalateenistustele. Aegade jooksul leidsid need traditsioonid aga tee perede elutubadesse, muutudes koduse pühadeootuse lahutamatuks osaks. Kodune advendiküünalde süütamine muutus laialdaseks harjumuseks alles 20. sajandi esimesel poolel, mil loodi ka esimesed avalikud kogunemised linnades ühiste küünalde süütamiseks. Nõukogude perioodil püüdis ametlik riigikord advendiaja tähistamist igati takistada ja ignoreerida, kuid eestlased hoidsid neid väärtuslikke kombeid elus kodudes, hoides põlevat küünalt aknalaual. Taasiseseisvumise järgses Eestis sai kolmas advent uue hingamise, muutudes taas avalikuks, pidulikuks ja emotsionaalseks sündmuseks. Tänu mitmesugustele kogukonnaüritustele, heategevusmüükidele ja elavatele jõuluturgudele on see aeg muutunud äärmiselt meeleolukaks ning tänapäeval on kolmas advent eestlaste jaoks üks soojemaid, oodatumaid ja lootusrikkamaid päevi aastas.