3. advent 2027
Kolmanda advendi saabumisega täituvad Eesti kodud ja kirikud erilise soojusega, kui süüdatakse järjekordne küünal pärjal. See on aeg süvenemiseks ja ettevalmistusteks, et pühad võiksid tulla rõõmsalt. Iga süüdatud tuli meenutab meile lähenevat valgust ning kutsub üles jagama headust ja hoolivust kõigi ümbritsevatega, luues samas tõelise ja sügava jõulutunde.
Millal on 3. advent
3. advent on eri aastatel erineval ajal - teisel pühapäeval enne jõule.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Kolmas advent – valguse ja lootuse aeg
Kui süüdatakse kolmas advendiküünal, teavad kõik eestlased, et jõulud on vaid sammu kaugusel. See on aeg, kus ootusärevus kohtub rahuga ning lootuse sõnum muutub veelgi selgemaks. Üle terve Eesti tähistatakse seda päeva suure pidulikkusega: kirikutes helisevad kellad, kutsumas rahvast pühapäevasele teenistusele, ning linnaväljakutel süttivad tuhanded tuled. Kolmas advent on traditsiooniliselt aeg, mil korraldatakse palju heategevuslikke üritusi ja advenditurgusid, kus kohalikud meistrid pakuvad oma parimat toodangut. Muusikasõbrad saavad nautida kontserte, mis on pühendatud just sellele erilisele pühapäevale. Kodudes aga valitseb sagimine, sest just nüüd on õige aeg panna üles viimased ehted, et pühade sära oleks täielik. Hoolimata ettevalmistuste kiirusest, rõhutab 3. advent vajadust leida aega iseenda ja oma pere jaoks. See on päev ühiseks koosolemiseks, tee joomiseks ja pühademõtete jagamiseks. Valgusinstallatsioonid tänavatel ja küünlatuli aknalaudadel loovad ühtse tunde, et me kõik ootame koos midagi ilusat ja puhast. Kogu atmosfäär on täis soojust, mis trotsib talvist külma ja tuletab meelde pühade lähedust ja soojust, mis meid ühendab.
Kuidas sündis Eesti kolmanda advendi tava?
Kolmanda advendi kujunemislugu Eestis on peegeldus meie rahva kultuurilisest püsivusest. Algupäraselt Põhja-Euroopast pärit luterlikud traditsioonid juurdusid siin sügavalt, muutes 3. advendi algselt vaid vaimulikuks sündmuseks. 1900-ndate alguses toimus aga oluline muutus, kui küünalde süütamise komme muutus populaarseks ka ilmalikes kodudes, luues uue tähenduse pühade-eelsele ajale. Just siis hakkasid tekkima esimesed märgid avalikest advendipidustustest, mis tõid inimesed tänavatele. Kuigi okupatsiooniaastad üritasid neid traditsioone kustutada, jäid need püsima varjatud kujul, olles sümboliks vastupanduvõimele. Taasiseseisvunud Eestis sai kolmas advent uue hingamise – sellest on kujunenud sündmus, mis ühendab ajaloolised rituaalid tänapäevase elava linnakultuuriga. Erinevad jõuluturud ja kogukondlikud kogunemised on teinud sellest päeva, mida oodatakse pikisilmi. See on aeg, kus vana ja uus põimuvad harmooniliselt, luues Eesti talvesse valgust ja lootust, mis ulatub kaugele üle religioossete piiride, pakkudes meile kõigile soojust ja rahu.