2. advendipühapäev: ootuse süvenemine, tavad ja küünlavalgus 2027
Teise advendipühapäevaga astub jõulueelne ootusaeg sammu võrra sügavamale, tuues põhjamaa talve teise küünla lisanduva valguse. Pühapäev tuletab meelde vajadust peatuda, vaadata endasse ning luua pühade-eelset hingerahu. Artikkel tutvustab teise advendi teoloogilist sisu, küünalde tähendust ning viise, kuidas seda päeva kodudes ja kogukondades Eestis tähistatakse.
Millal on 2. advent 2027?
2. advent on eri aastatel erineval ajal - 2. advendipühapäeval.
2027. aastal on 2. advent pühapäeval, 05.12.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Vaimne fookus ja kiriklik traditsioon teisel advendil
Igal advendiaja pühapäeval on kirikukalendris eriline vaimne tähendus. Kui esimene advent tähistas kirikuaasta algust ja alandliku kuninga tulekut, siis teine pühapäev suunab pilgu Jumala tõotustele ning prohvetite ennustustele. Läänekristlikes ja luterlikes kogudustes loetakse sellel päeval sageli Vana Testamendi tekste, mis kuulutavad rahu valitseja sündi, samuti kirjakohti Kristuse taastulemise teemal.
Liturgiliselt on tegemist paastu, sissepoole vaatamise ja ettevalmistuse perioodiga. Kirikute liturgiline violetne värv sümboliseerib patukahetsust, hinge puhastamist ning ootust kuninga saabumise eel. Teine advent juhib tähelepanu sellele, et sügav pühaderõõm ei peitu üksnes välises sädeluses, vaid nõuab inimeselt sisemist valmisolekut ja oma valikute rahulikku hindamist.
Advendipärja teine leek – Petlemma ja rahu sõnum
Advendiaja keskseks märgiks kujunenud igihaljas pärg saab igal pühapäeval juurde ühe põleva küünla. Kuuse- või männiokstest punutud pärg sümboliseerib elu püsimist ja lootust looduse talveunes, ringi kujuline vorm aga lõputut ajatust ning Jumala truudust.
Advendipärja teist küünalt seostatakse Petlemma linnaga, kus leidis aset prohvetite tõotatud sündmus, ning seda kutsutakse Petlemma või rahu küünlaks. Kui esimese leegi teemaks oli lootus, siis teine küünal toob esile rahu teema. Kahe küünla üheaegne põlemine suurendab silmnähtavalt valgust, tähistades pimeduse kahanemist ning jõulude peatset kohalejõudmist.
Eesti advendikombed ja teise advendi tähistamine kodudes
Eesti kodudes tähistatakse adventi laialdaselt, olenemata sellest, kas peres peetakse kiriklikke kombeid või väärtustatakse lihtsalt hubast talveootust. Detsembri alguse pimedus annab küünlavalgusele kodus ja avalikus ruumis erilise emotsionaalse tähenduse. Teine advent möödub paljudel pereringis ühise söögilaua taga, süüdates teise küünla ja võttes aega lähedastega olemiseks.
Just teisel advendinädalal küpsetatakse sageli esimesed piparkoogid, seatakse üles kaunistused ja riputatakse akendele advendituled. Laste igapäevaseks ootuseks on saanud päkapikkude maiustused ja advendikalendri ruutude avamine. Teise advendi aegu korraldatakse kõikjal Eestis kirikutes ja kultuurimajades hulgaliselt kontserte, kus laulukoorid ja pillimehed esitavad traditsioonilisi jõululugusid.
Kiirustamisest eemaldumine ja heategevus teisel advendil
Teise advendipühapäeva paiku hoogustub tavaliselt jõulueelne argirutt. Tööelus ja koolides suletakse viimaseid projekte ning kauplustes kogub tuure ostlemise melu. Niisuguses rütmis muutub advendipühade algne üleskutse peatuda ja rahu otsida eriti väärtuslikuks vastukaaluks tarbimisele keskendunud meelelaadile.
Sisemise tasakaalu kõrval kannab advendiaeg endas ligimese märkamist ja toetamist. Teisel advendil pööratakse enam tähelepanu puudustkannatajatele: annetatakse toidupankade heaks, osaletakse heategevuskampaaniates, külastatakse eakaid pereliikmeid või panustatakse kodukandi tegemistesse. Mõistmine, et jagamisrõõm ja vahetu kohalolu kaaluvad üles asjad, annab teisele advendile tõelise ja kestva tähenduse.