Vastlapäev 2026

Vastlapäev on Eestis rahvakalendris tähtis püha, millele eelneb pidulik talvine lõbustus. Traditsiooniliselt söödetakse sel päeval seajalgu ja hernesuppi, samuti on populaarne liulaskmine. Erilised on ka vastlakuklid, mis kuuluvad selle päeva toitudesse.

Millal on vastlapäev 2026

Vastlapäev on 2026. aastal 17.02.2026 (296 päeva pärast).
Vastlapäev on eri aastatel erineval ajal - noorkuu teisipäeval seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva.

Vastlapäevast lähemalt

Vastlapäev on Eestis ajalooliselt tähistanud talvise lõbusa aja lõppu ja paastu algust. Üks selle päeva suuremaid traditsioone on liulaskmine, mis toob kokku pered ja sõbrad. Samuti on tuntuimad toidud seajalad, hernesupp ja vastlakuklid, mida valmistatakse peredes. Päeva jooksul võisteldakse sageli pikkade liudega, mis on saanud omamoodi traditsiooniks. Nooremad inimesed naudivad liulaskmist koos pereliikmetega. Samuti on seotud vastlapäev maagiliste kommetega, nagu linaõnne tagamiseks liuglemine. Külastatakse sageli sõpru ja pereliikmeid, kuid kodus ollakse enamasti terve päev. 19. sajandi traditsioonide järgi kuulus päeva juurde ka kostüümide kandmine ja maskide tegemine. Lastele oli vastlapäev alati oodatud päev, mis tõi kaasa palju nalja ja lusti.

Vastlapäeva ajalugu Eestis

Vastlapäev Eestis on olnud seotud talvise lõpu ja paastu algusega. Traditsiooniliselt tähistas see päeva viimast lõbusat aega enne suuri paastumispühi. Eestlased tähistasid vastlapäeva koos pidulike toitude ja tegevustega, nagu liulaskmine ja maskide tegemine. Kui vanasti oli see päev rahvaga täis meelelahutust, siis 19. sajandil muutus see rohkem pereringis tähistatavaks. Vastlapäeva eripära Eestis on olnud toidud, nagu seajalad ja hernesupp, mis olid sel päeval olulised toidud. Samuti on vastlapäeva juurde kuulunud erinevad maagilised kombed, mille abil sooti tagada järgmiseks aastaks viljakas saak ja heaolu.

Vastlakukkel – vastlapäeva magus traditsioon

Vastlakukkel on üks tähtsamaid vastlapäeva toite, mis on saanud osaks Eesti rahvatraditsioonidest. See pehme ja magus saiake on täidetud vahukoore või vahustatud koorega ning seda süüakse sageli koos teiste vastlapäeva toitudega. Eestisse jõudis vastlakukkel tõenäoliselt 19. sajandi alguses, kui hakati valmistama kreemiga täidetud küpsetisi, mis olid inspiratsiooniks sarnastele Lääne-Euroopa traditsioonidele. Vastlakukkel on saanud oma nime vastlapäeva järgi, kuna see on muutunud tähtsaks osaks just selle püha tähistamisel. Traditsiooniliselt valmistatakse vastlakukleid kas pärmitainast või lehttainast. Mulgimaal oli kombeks valmistada ka vastlakorpe, mis meenutavad vastlakukleid, kuid on oma kuju ja tekstuurilt erinevad. Täna on vastlakukkel peamine maiuspala, mida müüakse isegi kauplustes ja kohvikutes vastlapäeva eel. Kuigi kunagi valmistati kuklid sageli kodus, on need nüüdseks muutunud laialdaselt levinud ja igas kohas saadaval. Pärast küpsetistelt võetud esimene amps on justkui tõend vastlapäeva tähistamisest, seades aluse kevadele.

Vaata lisaks

Eesti rahvakalender 2026
Vastlapäev 2025