Valimised 2026
Eesti Vabariigis korraldatakse regulaarselt parlamendi-, kohalikke ja Euroopa Parlamendi valimisi ning presidendi ametisse määramist. Kuigi kõigil neil protsessidel on kindlad eripärad ja unikaalne kord, moodustavad need üheskoos tervikliku ja toimiva riikliku esindusdemokraatia.
Valimised 2026. aastal
Infot valitud aasta kohta veel ei ole.
Kuidas toimuvad valimised Eestis?
Kõigil Eesti Vabariigi hääleõiguslikel kodanikel on põhiseaduslik õigus rääkida kaasa riigi ja kodukoha juhtimises, osaledes Riigikogu, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi valimistel. Kuigi eri esinduskogude moodustamiseks rakendatakse erinevaid seadusandlikke sätteid, jäävad aluspõhimõtted alati samaks: iga hääl antakse vabatahtlikult, salajaselt ja võrdsuse printsiipi järgides. Valimisõiguslikkus määratakse kindlaks kodakondsuse staatuse, vanuselise tsensuse ning juriidilise teovõime kaudu. Kandideerimisõiguse puhul tuleb arvestada täiendavate piirangutega. Parlamendivalimistel ja Euroopa Parlamendi puhul on nõutav vähemalt 21 eluaastat, omavalitsuste volikogudesse pääsemiseks aga täisealisus ehk 18 eluaastat. Seadusega on kandideerimisest kõrvale jäetud tegevteenistuses olevad sõjaväelased ning isikud, kelle teovõimet on kohtulikult piiratud. Eraldiseisva süsteemina toimib presidendi ametisse nimetamine, kus otsustusõigus ei kuulu mitte otse kodanikele, vaid parlamendile või laiemale valimiskogule. Lisaks traditsioonilistele paberhääletuse viisidele on Eestis juba aastaid tavapärane kasutada e-hääletamist, mis toetub mitmetasandilisele krüptograafiale ja põhjalikele kontrollisüsteemidele, võimaldades valijal turvaliselt hääletada mistahes maailma punktist.
Demokraatlike valimiste alustalad Eestis
Kogu Eesti valimiskord toetub viiele universaalsele põhimõttele: valimiste vabadusele, üldisusele, ühetaolisusele, otsesusele ja salajasusele. Vabade valimiste kontseptsioon kindlustab selle, et igal kodanikul on täielik voli teha oma eelistus ilma riikliku või eraviisilise sekkumiseta. Üldisus tähendab valimisõiguse võimalikult laia ulatust, tagades kõigile nõuetele vastavatele täisealistele kodanikele hääletamisõiguse ilma diskrimineerimiseta. Ühetaolisuse reegel sätestab võrdsuse printsiibi – ühelgi inimesel ei saa olla mitut häält ja kellegi hääl ei oma teiste ees eeliseid. Otsene hääletamine kohustab kodanikku andma oma hääle otse soovitud kandidaadile, välistades valijameeste kaudu toimuvad vaheetapid parlamendi- ja kohalikel valimistel. Salajasuse reegel hoiab valija eelistuse täielikus anonüümsuses, mis on vaba tahte väljendamise olulisim tagatis. Need viis tugisammast tagavad üheskoos Eesti riigivõimu legitiimsuse ja valimistulemuste kindluse.
Hääleõiguse tingimused ja piirangud Eestis
Valimisõiguse reeglid Eestis sõltuvad konkreetsest valimistüübist ning inimese õiguslikust staatusest. Täieõiguslikud Eesti kodanikud saavad osa võtta eranditult kõigist valimistest ja referendumitest. Euroopa Liidu kodanikud, kes elavad ametlikult Eestis, saavad hääletada kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel. Need elanikud, kes on kodakondsuseta või omavad mõne kolmanda riigi passi, võivad seaduses sätestatud tingimustel hääle anda vaid oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning rahvahääletusel saavad osaleda vähemalt 18-aastased valijad, samas kui kohaliku elu küsimustes saavad oma tahet väljendada juba 16-aastaseks saanud noored. Hääletamise eelduseks on teovõime olemasolu ning korrektne sissekirjutus rahvastikuregistris. Hääletada ei ole lubatud isikutel, kelle kohus on vaimse seisundi tõttu valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistanud, ning vanglakaristust kandvatel süüdimõistetutel.
Õigus kandideerida Eesti valimistel
Kandideerimisõigus ehk passiivne valimisõigus võimaldab sobivatel isikutel pürgida otsustuskogude liikmeks. Eesti kodanik saab osaleda kõigil valimistel kandidaadina – kohalikul tasandil, riigi parlamendis ning Euroopa Parlamendis. Euroopa Liidu kodanikud saavad kandideerida volikogude ja Euroopa Parlamendi valimistel. Parlamendivalimistel ja Euroopa Parlamendi puhul on nõutav vähemalt 21 eluaastat, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks pürgimiseks peab kandidaat olema vähemalt 18-aastane. Kehtivate seaduste alusel on kandideerimisõigusest ilma jäetud tegevsõjaväelased, vanglakaristust kandvad kinnipeetavad ning need, kelle teovõimet on kohus piiranud. Valimissüsteem nõuab selgust: kandidaat saab korraga kandideerida vaid ühes ringkonnas ja ühes valimisnimekirjas. Erakonna nimekirjas tohib kandidaadina üles seada ainult selle erakonna liikmeid või parteitute isikute ringi kuuluvaid kandidaate, teise erakonna nimekirja kuuluvad liikmed seal osaleda ei või.
Kuidas valitakse Eestis presidenti?
Eesti riigipead ei valita rahvahääletusel, vaid mitmeetapilise konsensuse otsimise mehhanismi kaudu. Esmalt koguneb presidendi valimiseks Riigikogu, kus valituks osutumiseks on vajalik vähemalt kahe kolmandiku parlamendiliikmete ehk vähemalt 68 rahvasaadiku toetus. Kui parlament ei suuda pärast mitut vooru sellist suurt üksmeelt saavutada, kutsutakse kokku spetsiaalne valimiskogu. See esindusorgan ühendab kõiki Riigikogu saadikuid ja omavalitsuste volikogude poolt ametisse delegeeritud esindajaid üle terve riigi. Valimiskogus langetatakse otsus lihthäälteenamusega, mis tähendab, et võidab kandidaat, kes kogub enamiku antud häältest. Juhul kui ka valimiskogu teises voorus võitja ei selgu, kandub presidendi valimise õigus uuesti parlamendile ning protseduur käivitub otsast peale. Niivõrd keeruline süsteem on loodud sihilikult, et tagada presidendile võimalikult ulatuslik ja poliitikaülene toetus.
Kuidas ja millal saab hääletada?
Valimiste läbiviimine Eestis hõlmab tervet valimisnädalat, mis algab esmaspäeval ja kulmineerub pühapäeval toimuva ametliku valimispäevaga. Valijatele pakutakse mitmekülgseid lahendusi: elektrooniline hääletamine, jaoskonnas pabersedeliga hääletamine eelhääletuse ajal või hääletamine valimispäeval. Digitaalne hääletamine vältab esmaspäevast laupäeva hilisõhtuni, pakkudes mugavat alternatiivi jaoskonnakülastusele. Liikumisraskustega inimestele tagab seadus võimaluse kutsuda hääletamiskast koos komisjoniga koju, samuti on tagatud hääletamine neile, kes viibivad haiglas või hoolekandeasutuses. Hääletamistoiming on alati personaalne ja salajane – keegi teine ei tohi valija eest hääletada. Jaoskonnas hääle andmiseks peab kaasas olema isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass või juhiluba), mille alusel saab valija sedeli ning teeb oma valiku spetsiaalses hääletamiskabiinis.
Mugav eelhääletamine enne valimispäeva
Enne valimispäeva toimuv eelhääletamine annab inimestele suurepärase võimaluse osaleda otsustusprotsessis endale kõige sobivamal ajal. Nädala esimesel poolel, esmaspäevast neljapäevani, on hääletajatele avatud spetsiaalsed valimisjaoskonnad üle riigi, kus saab hääletada olenemata sissekirjutusest. Reedel ja laupäeval saab paberil eelhääletada üksnes oma elukohajärgses piirkonnas. Elektroonilise hääletuse kasutajad saavad oma otsust vajadusel ringi mõelda ja uuesti e-hääletada kuni e-hääletamise ametliku lõppemiseni. Eelhääletamise jaoskonnad tegutsevad rangelt fikseeritud lahtiolekuaegadel ning pabersedeli lunastamiseks tuleb komisjonile näidata kehtivat dokumenti. Selline hajutatud süsteem vähendab järjekordi ja tagab maksimaalse osalusmugavuse.
Hääletuskasti tellimine koju liikumisraskuste korral
Kodus hääletamise võimalus on loodud spetsiaalselt selleks, et tagada valimisõiguse teostamine neile valijatele, kes ei saa terviseprobleemide või liikumispuude tõttu jaoskonda kohale minna. Kodus hääletamiseks tuleb esitada vastavasisuline põhjendatud taotlus oma elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile enne seaduses sätestatud tähtaega. Hääletamise viivad läbi vähemalt kaks valimiskomisjoni esindajat, kes tagavad protseduuri seaduslikkuse ja erapooletuse. Kodus kontrollitakse valija isikut tõendavat dokumenti, antakse talle sedel ning tagatakse võimalus teha oma valik salaja ilma kõrvaliste isikute juuresolekuta. Seejärel laseb valija sedeli otse kaasaskantavasse valimiskasti. Tänu sellele meetmele ei jää ükski hääleõiguslik kodanik tervise tõttu otsustamisest kõrvale.
Kuidas hääletada väljaspool kodukohta?
Valijal, kes ei viibi valimisnädalal oma alalises elukohas, on siiski mugav võimalus hääletada mistahes muus Eesti piirkonnas. Esmaspäevast neljapäevani töötavad jaoskonnad, mis tegelevad just väljaspool elukohta viibivate hääletajate vastuvõtmisega. Valija saab tutvuda oma koduringkonna kandidaatidega ning talle antakse sedel, mis suletakse pärast hääletamist spetsiaalsesse sisemisse ja välimisse ümbrikusse. Need ümbrikud edastatakse posti või kulleriga valija õigesse elukohajärgsesse jaoskonda. Erandiks on Euroopa Parlamendi valimised, kus ümbrikusüsteemi ei rakendata, kuna kogu riik on üksainus suur valimisringkond. Selline üleriigiline jaoskondade võrgustik tagab hääletamise kättesaadavuse ja konfidentsiaalsuse igas olukorras.
Kuidas töötab turvaline elektrooniline hääletamine?
Eesti e-hääletamise lahendus võimaldab hääleõiguslikel kodanikel toetada oma kandidaati turvaliselt veebi teel pea igast maailma nurgast. Elektroonilise hääletamise periood katab valimisnädala esmaspäevast laupäeva õhtupoolikuni. Selle aja jooksul saab valija oma otsust vajadusel vabalt ümber mõelda ning uuesti e-hääletada – varasemad hääled kirjutatakse üle ja kehtima jääb viimane digitaalne otsus. Kui valija peaks aga külastama jaoskonda ning hääletama paberil, loetakse kehtivaks just pabersedel ja digitaalne hääl tühistatakse lõplikult. Süsteemi turvalisust kontrollitakse ja täiustatakse pidevalt rahvusvaheliste küberturbe standardite alusel, hõlmates sõltumatuid vaatlejaid ja tehnilisi auditeid alates süsteemi käivitamisest 2005. aastal. E-hääletus on usaldusväärne, läbipaistev ja mugav vahend, mida kasutab enam kui pool hääletajatest.
Riigipea valimise protsess Eestis 2026
Aastal 2026 seisavad Eestil ees järjekordsed Vabariigi Presidendi valimised, kus riigipea valitakse kaudse mitmeastmelise süsteemi vahendusel. Protsess saab alguse parlamendis, kus kandidaadiks esitatud vähemalt 40-aastane sünnijärgne kodanik vajab valituks osutumiseks parlamendi kahekolmandikulist toetust. Kui see künnis osutub ületamatuks, kutsutakse kokku valimiskogu, mis ühendab parlamendiliikmeid ja kohalike omavalitsuste esindajaid. Valimiskogu voorudes piisab võiduks lihthäälteenamusest. Kui ka see samm peaks lõppema tulemuseta, algab valimiskarussell uuesti parlamendi saalis. Terve see protsess on üles ehitatud eesmärgiga valida riigipeaks isik, kellel on ühiskonnas laiapõhjaline usaldus ning poliitiline toetus.