Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 2026
Igal aastal tähistatav Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev tuletab meelde neid kangelasi, kes võitlesid Eesti riikliku iseseisvuse eest. See sügavalt sümboolne päev on pühendatud kõigi sõjas osalenute austamisele, tunnustades nende erakordset panust, tänu millele sai võimalikuks vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi sünd ning püsima jäämine läbi aegade.
Millal on vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 2026?
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on eri aastatel samal kuupäeval - 3. jaanuaril.
2026. aastal on vabadussõjas võidelnute mälestuspäev laupäeval, 03.01.2026.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| lipupäev |
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähendus
Eesti riikliku iseseisvuse hälliks peetav Vabadussõda nõudis tohutuid ohvreid, ning Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on see pühalik aeg aastas, mil meenutame ja täname kõiki neid hingesid, kes astusid rindele, et kaitsta meie õigust oma riigile. See päev ei ole pelgalt ajalooline meenutus, vaid elav traditsioon, mis ühendab eri põlvkondi tänutundes. Mälestuspäeva raames korraldatakse üle riigi mitmesuguseid üritusi: mälestusmärkide juures seisavad auvalved, pühakodades peetakse palvusi ning riigiasutustel ja kodudel lehvivad sinimustvalged lipud. Inimesed kogunevad mälestussammaste juurde, et asetada sinna lilli ja süüdatakse küünlaid, luues sooja ja valgusküllase mälestussilla minevikku. Samuti on see aeg, mil paljud meist võtavad hetke vaikuseks kodus, rääkides lastele ja lastelastele vabaduse väärtusest ja kangelaslikest esivanematest, kes ei kartnud seista ülekaaluka vastase vastu. See päev tuletab meelde, et vabaduse hoidmine on kestev ülesanne ning et ükski toonane panus ja ohverdus ei tohi vajuda unustusehõlma, vaid peab jääma igaveseks meie rahvusliku eneseteadvuse alustalaks.
Tee Eesti iseseisvuse ja vabaduseni
Aastatel 1918–1920 peetud Eesti Vabadussõda kujutab endast eepilist võitlust vastsündinud Eesti Vabariigi püsimajäämise ja iseseisvuse kindlustamise eest. Sõda puhkes peaaegu kohe pärast seda, kui Eesti oli kuulutanud end iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks, kui 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat, alustades sissetungi. Samal ajal seisis noor riik silmitsi ka ohtudega lõunarindelt, kus tuli võidelda Saksa Landeswehri vägedega, mis tipnes ajaloolise Võnnu lahinguga. Algselt raskes seisus ja vähemuses olnud Eesti sõjavägi organiseerus kiiresti, saades olulist materiaalset ja moraalset abi välisliitlastelt, sealhulgas Suurbritannialt, Soomelt ja teistelt Põhjamaadelt. Tänu tõhusale soomusrongide diviisile ja ühisele pingutusele suudeti rinne stabiliseerida ja alustada otsustavat pealetungi, mis vabastas kodumaa okupatsioonivägedest juba 1919. aasta alguseks. See kangelaslik sõda lõppes ametlikult Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920, millega Venemaa loobus kõigist õigustest Eesti territooriumile. See võit lõi tugeva ja vankumatu vundamendi Eesti omariiklusele, tõestades kogu maailmale meie rahva vankumatut tahet elada vaba ja iseseisva riigina.