Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 2026
Iga aasta 3. jaanuaril tähistame Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, et mälestada neid vapraid sõdureid, kes osalesid Eesti Vabadussõjas. See oluline tähtpäev on pühendatud kõigile neile, kes võitlesid meie riigi vabaduse eest, kindlustades meile iseseisvuse. Meenutame nende kangelaslikkust ja täname neid hindamatu panuse eest Eesti riigi ning rahva tulevikku.
Millal on vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on eri aastatel samal kuupäeval - 3. jaanuaril.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| lipupäev |
Kuidas austame Vabadussõja kangelasi täna
Eesti rahva mälus on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev koht, kus kohtuvad tänu ja kurbus, aga ka uhkus saavutatud võidu üle. 3. jaanuari hommikul kell 10.30, mil vaikisid relvad aastal 1920, peetakse vaikuseminutit, et austada neid mehi ja naisi, kes võitlesid ja langesid Eesti Vabariigi sünni nimel. See päev on pühendatud kõigile Vabadussõja veteranidele, kelle julgus ja ennastsalgavus panid aluse meie riiklikule iseseisvusele. Kogu riigis toimuvad tseremooniad on sümboolne tänuavaldus – lillede asetamine mälestussammaste jalamile ja lippude heiskamine meenutavad meile kangelastegude suurust. Kodudes ja kogukondades räägitakse sel päeval lugusid esivanematest, kes rindele läksid, ning külastatakse sõdurihaudu, et puhastada mälestustolm ja kinnitada: me ei ole unustanud. See on päev, mil meenutame, et vabadus ei ole iseenesestmõistetav kingitus, vaid kättevõideldud õigus, mille eest seisti vankumatult. Vabadussõda jääb igavesti Eesti ajaloo üheks säravamaks peatükiks, olles meeldetuletuseks ühtsusest ja tahtejõust, mis on vajalikud vaba ja sõltumatu riigi hoidmisel.
Iseseisvuse sünd ja Vabadussõja ajalugu
Aastatel 1918–1920 peetud Eesti Vabadussõda oli kangelaslik heitlus, mille eesmärk oli kindlustada ja kaitsta Eesti õigust enesemääramisele ja iseseisvusele. Sõda algas dramaatilistes oludes 1918. aasta novembris, kui rünnakud Narva suunal märkisid Punaarmee agressiooni algust. Eestlased pidid võitlema kahel rindel: idas Nõukogude Venemaaga ja lõunas Saksa Landeswehriga. Tänu rahva kiirele mobiliseerimisele, koolipoiste vabatahtlikule panusele ja välisabi saabumisele suudeti rünnakud peatada. Eesti vägede strateegiline nutikus ja vankumatu võidutahe viisid 1919. aasta kevadeks suurema osa riigi territooriumi vabastamiseni. Võidukas sõda lõppes ajaloolise Tartu rahulepinguga, mis on Eesti iseseisvuse nurgakivi ja rahvusvahelise tunnustuse alus. See sõda tõestas maailmale, et väike rahvas on suuteline oma vabaduse eest seisma ka kõige ülekaalukama vastase vastu. Vabadussõja pärand elab tänaseni meie riiklikes väärtustes, meenutades meile, et iseseisvus on saavutatud ühise pingutuse ja kangelaslikkuse abil.