Ussimaarjapäev 2026
Eesti rahvakalendris märgib ussimaarjapäev hetke, mil mets suletakse inimestele ja ussid suunduvad maa alla talveunne. Vanade uskumuste kohaselt kaotasid nõelussid sel päeval oma eluohtliku mürgi, mistõttu nende hammustus polnud enam kardetav. Samuti oli see oodatud aeg, mil aiamaal võis lõpuks hakata valminud õunu sööma.
Millal on ussimaarjapäev 2026?
Ussimaarjapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 8. septembril.
2026. aastal on ussimaarjapäev teisipäeval, 08.09.2026.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Ussimaarjapäeva tähendus ja kombestik
Vanarahva kalendris oli ussimaarjapäev pühendatud rahu tagamisele kogu elusloodusele, mistõttu oli metsaminek sel päeval keelatud, et mitte häirida sealsete asukate ettevalmistusi talveks. Arvati, et maod kaotavad sel ajal oma mürgi ja poevad maa alla unne, mistõttu nende võimalik salvamine ei olnud enam eluohtlik. Kuigi metsas töötamine ja puude raiumine oli rangelt tabu, võis siiski julgelt metsaandisid ja marju korjata. Naised pidid sel päeval hoiduma ketramisest, nõelumisest ja kudumisest, sest kardeti, et see võib ussid vihaseks ajada ning tuua talule õnnetust. Samal ajal usuti põllumajanduses, et kesakündmine sel konkreetsel päeval aitab hävitada kahjureid ja tagab järgmisel aastal parema saagi. Ussimaarjapäevaga algas ametlikult ka sügisene õunte valmimise ja koristamise periood. Meie esivanemad elasid kooskõlas loodusega ja mõistsid, et pärast pikka suve vajab maa puhkust ja vaikust. Kuigi tänapäeval me neid iidseid keelde ja käske enam igapäevaselt ei järgi, kannab see tähtpäev endas hindamatut kultuuripärandit ja tuletab meelde inimese ning looduse ühtsust.
Kuidas ussimaarjapäev Eestisse jõudis?
Juba alates 16. sajandist on Eestis teada ussimaarjapäeva tähistamine, mida algselt peeti ajaks, mil kogu elusloodus ja loomariik suunduvad talvisele puhkusele. Metsa sisenemist peeti sel päeval patuks ja suureks eksimuseks loodusseaduste vastu, kuna puudele ja loomadele tuli tagada häirimatu hingetõmbepaus. Pärimus räägib, et sel päeval kaotasid mürkmaod oma ohtliku nõela ja mürgisuse, mistõttu nad ei kujutanud inimestele enam reaalset ohtu. Töötegemisest hoidumine oli samuti kohustuslik, sest usuti, et keelust üleastumine toob kaasa õnnetusi ja ebaõnne tervele majapidamisele. Kirikliku poole pealt tähistab see päev neitsi Maarja sündi, mis jõudis Eestisse keskaegsete misjonäride kaudu, kusjuures püha juured ulatuvad kaugele Lähis-Idasse, täpsemalt Süüria ja Palestiina aladele. Keskaja Euroopas sai sellest üks kirikuelu kesksemaid ja pidulikumaid tähtpäevi. Aastate jooksul ja eriti 20. sajandi künnisel kaotas ussimaarjapäev aga oma praktilise tähenduse ning vajus Eestis suures osas unustusse. Nüüdsel ajal elab see päev edasi peamiselt etnograafilistes tekstides, pakkudes meile põnevat sissevaadet mineviku uskumustesse.