Suveajale üleminek (kellakeeramine) 2026
Kevadine üleminek suveajale on Eestis rutiinne tegevus, mille eesmärk on nihutada valge aeg õhtustele tundidele. Kellakeeramine aitab vähendada tehisvalgustuse vajadust ja soodustab seeläbi säästlikumat energiatarbimist. Kuigi see toob kaasa lühema uneaja ühel ööl, pakuvad pikemad päikesepaistelised õhtud rõõmu paljudele ning tähistavad sümboolselt ka tõelise kevade ja soojemate ilmade peatset saabumist.
Millal on suveajale üleminek (kellakeeramine)
Suveajale üleminek (kellakeeramine) on eri aastatel erineval ajal - märtsi viimasel pühapäeval kell 03:00.
| Kuupäev | Kell | Liik |
|---|---|---|
| kellakeeramine |
Miks ja kuidas minnakse suveajale?
Suveajale ülemineku praktika Eestis on tihedalt seotud sooviga maksimeerida päevavalguse kasutamist kevad- ja suveperioodil. Igal aastal, kui loodus hakkab tärkama, keeratakse kellasid tunni võrra edasi, et inimesed saaksid pärast tööpäeva lõppu nautida pikemalt päikesepaistet. See traditsioon on olnud osa meie majanduslikust ja sotsiaalsest korraldusest juba aastakümneid, saades alguse vajadusest säästa kütust ja elektrit sõja- ja kriisiaegadel. Tänapäeval on aga fookus nihkunud pigem elukvaliteedile ja vaba aja veetmise võimalustele väljas. Kellakeeramise tagajärjel nihkub meie ööpäevane rütm, mis võib mõnele inimesele põhjustada lühiajalist ebamugavust või unekvaliteedi langust. Hoolimata nendest väljakutsetest peetakse suveaega paljude poolt positiivseks nähtuseks, mis sümboliseerib pimeda talveperioodi lõppu. Samas püsib ühiskonnas ja poliitilisel tasandil terav debatt selle üle, kas selline sekkumine ajakasutusse on kaasaegses maailmas enam põhjendatud või tuleks liikuda püsiva ajavööndi poole.