Rahvusvaheline märgalade päev 2026
Eestis tähistatav rahvusvaheline märgalade päev rõhutab meie vesiste ökosüsteemide väärtust. Märgalad toimivad looduslike filtritena ja süsiniku sidujatena, olles võtmetähtsusega kliimamuutustega kohanemisel. Kaitstes neid unikaalseid elupaiku, kindlustame me rikkaliku elurikkuse säilimise ja puhta elukeskkonna tulevastele põlvedele. Need on looduse nurgakivid, mida peame ühiselt hoidma.
Millal on rahvusvaheline märgalade päev
Rahvusvaheline märgalade päev on eri aastatel samal kuupäeval - 2. veebruaril.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Miks tähistada märgalade päeva?
Igal aastal tähistatav rahvusvaheline märgalade päev kutsub meid üles märkama ja väärtustama neid hapraid ökosüsteeme, mis on meie elukeskkonna alustalad. Eestis on märgaladel täita kriitiline roll: nad on süsiniku pikaajalised talletajad ja elurikkuse hoidjad. Lisaks ökoloogilisele väärtusele on märgalad asendamatud majanduslikult, reguleerides veeringlust ja kaitstes meid loodusõnnetuste eest. Kahjuks on inimtegevus, eelkõige põllumajanduslik ja metsanduslik kuivendamine, märgalade pindala maailmas drastiliselt vähendanud. Märgalade päeva raames keskendutakse lahendustele, kuidas rikutud alasid taastada ja olemasolevaid hoida. Seminaride ja loodusretkede kaudu edendatakse teadmist, et puhas märgala tähendab ka puhtamat tulevikku meile kõigile. Meie kätes on teha valikuid, mis toetavad looduse loomulikku tasakaalu ja tagavad nende ressursside säilimise.
Mis iseloomustab märgala?
Märgala on elukeskkond, mille defineerib vesi – olgu see siis maapinnas või selle kohal. See hõlmab laia valikut elupaiku alates soodest ja rabadest kuni üleujutatavate jõeorgude ja rannikuveteni. Märgalad täidavad looduses mitmeid kriitilisi funktsioone: nad reguleerivad veerežiimi, puhastavad saasteaineid ja kaitsevad rannikut erosiooni eest. Nende võime siduda ja hoida süsinikku teeb neist olulised liitlased võitluses kliimamuutustega. Elurikkuse vaatenurgast on märgalad asendamatud, sest paljud ohustatud liigid on leidnud seal oma viimase pelgupaiga. Lisaks praktilisele kasule on märgalad ka esteetiliselt nauditavad, pakkudes suurepäraseid võimalusi matkamiseks, pildistamiseks ja looduse vaatlemiseks. Kuna aga märgalad on kergesti haavatavad inimtegevuse ja kliima soojenemise tõttu, on nende aktiivne kaitsmine ja säästlik majandamine vältimatu. Märgalade kadumine tähendaks mitte ainult loodusväärtuste, vaid ka oluliste keskkonnateenuste kaotust inimkonnale.