Pärtlipäev 2026
Eesti rahvapärimuses tähistas pärtlipäev suviste põllutööde lõppu ja sügise saabumist. Sel olulisel lõikus- ja külvipühal pidid valmis saama humalakoristus ning linakitkumine. Tõsiste töökeeldude kõrval oli pärtlipäev ka aeg, mil tehti esimesi sügisesi ilmaennustusi ja vaadati, milliseid märke loodus tuleviku kohta annab.
Millal on pärtlipäev 2026?
Pärtlipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 24. augustil.
2026. aastal on pärtlipäev esmaspäeval, 24.08.2026.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Pärtlipäeva ajalugu ja vanad traditsioonid
Pärtlipäeva saabumisega astuti samm lähemale sügisele, mistõttu oli see rahvakalendris märgitud kui tähtis lõikuse ning külviga seotud püha. Vilja riknemise ja põldude rohtumise vältimiseks kehtis sel päeval täielik külvikeeld. Selleks ajaks pidi humalakoristus olema täielikult lõpule viidud ning Lääne-Eestis võeti käsile linade kitkumine. Vanarahvas rääkis, et Pärtel hakkab kapsapäid keerama, viidates kapsapeade lõplikule valmimisele ja kõvenemisele. Läänemaal ja läänesaartel oli kombeks sel päeval lambaid niita ning sokkusid tappa. Samuti algas traditsiooniline mee võtmine tarudest ning kohustuslikuks tegevuseks kujunes seente ja metsapähklite korjamine. Lammastele koguti lehiseid ehk lehtedega oksi talviseks lisatoiduks. Ida-Eestis pöörati suurt tähelepanu pärtlirajule, mis oli peamiseks indikaatoriks sügise ilma ennustamisel. Pärtlipäevast alates hakkas loodus kiiresti muutuma: öökülmad muutusid sagedasemaks, hall võttis maad ja pääsukesed hakkasid rändele sättima. See põnev aeg ei möödunud ilma pidustusteta, sest pärtlipäevaga käisid kaasas lõbusad laadapäevad ja noorte seas populaarne kosjas käimise traditsioon.
Pärtlipäeva roll sügise ja tööde kalendris
Sügise ukse avajana tuntud pärtlipäev on eesti pärimuses mänginud rolli üleminekul suvistelt tegemistelt sügisestele argitöödele. Rangete külvikeeldude taga peituvad vanad hoiatused selle kohta, et liiga varane või vale külv võib viljasaagi sootuks hävitada. Selleks päevaks oli tarvis lõpule viia nii humala korjamine kui ka linade kitkumine, et olla valmis uuteks sügisteks kohustusteks. Suurt tähelepanu pöörati kapsaaedadele, kus kapsapeade pööramine ja nende valmimise jälgimine kuulus päeva peamiste tegevuste hulka. Läänemaal ja saartel oli kombeks seostada pärtlipäeva just lambaniitmise ja rituaalse sokutapmisega. Tööka argipäeva keskel pakkus suurt rõõmu meevõtu alustamine, mis tõi talupere lauale värsket magusat. Samuti usuti kindlalt, et taevast hakatakse seeni külvama, juhatades sisse eduka seenekorjamise hooaja metsas. Ida-Eestis oli ilmatarkadele tähtsaks sündmuseks pärtliraju ootamine, mille abil tehti prognoose eelolevateks külmadeks kuudeks. Kui pääsukesed hakkasid parvedesse kogunema ja lahkuma, teati, et soe aeg on möödas. Seda sügisest üleminekut pühitseti tihti ka lustlike pidude ja suurte laatadega, kus kohalikud talupojad said oma värskelt valminud aiakraami ja muid põllusaadusi turustada.