Naastrehvid lubatud 2026
Eesti liikluses on naastrehvidele kehtestatud kindlad reeglid, mis aitavad leida tasakaalu talvise sõiduturvalisuse ja teekatete säilimise vahel. Külmade ilmade lähenedes vajavad juhid selgust, millal tohib naastrehvid autole paigaldada ja millistel tingimustel on lubatud nendega ka kevadel edasi sõita. Sellest ülevaatest saab teada seadusega määratud kasutusajad, ilmaoludest tulenevad pikendused ja nõuded rehvide tehnilisele seisukorrale.
Sündmused ja ajavahemikud
| Algus | Lõpp | Nimetus | Kommentaar |
|---|---|---|---|
| Naastrehvide kasutamine lubatud | talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada pikemalt | ||
| Naastrehvide kasutamine lubatud talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral | |||
| Naastrehvide kasutamine lubatud talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral | |||
| Naastrehvide kasutamine lubatud | talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada pikemalt |
Seadusega määratud kasutusaeg ja ilmast tulenevad erandid
Kehtiva korra kohaselt tohib naastrehve tavaolukorras kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. See ametlik aken on seatud eesmärgiga katta ära sügise esimesed külmalained ja tüüpiline talveperiood, mil teedel varitsevad ootamatu libedus ja jäised lõigud.
Heitliku kliima tõttu näeb seadusandlus ette võimaluse graafikut nihutada: talviste tee- ja ilmastikutingimuste ilmnemisel on naastrehvidega lubatud teele asuda juba 1. oktoobrist ning kevadel sõita nendega kuni 30. aprillini. Talviste olude alla kuuluvad lumi, lobjakas, teede jäätumine ja öökülmadest tingitud must jää. Kui aprilli lõpp peaks osutuma lumerohkeks või külmaks, võib autojuht rahuliku südamega naastudega sõita, ilma et peaks trahvi pelgama.
Nõuded rehvide tehnilisele seisukorrale ja paigaldusele
Lisaks kalendri jälgimisele tuleb tagada naastrehvide vastavus rangetele tehnilistele normidele. Seadusega on sõiduautode talverehvidele määratud minimaalne mustrijääk 3,0 millimeetrit, kuid spetsialistid peavad turvaliseks piiriks enne hooaja algust vähemalt 4–5 millimeetrit. Väiksema mustrisügavusega rehvi haarduvus lumes ja lörtsis ning vastupanu vesiliule langeb järsult.
Sõidukil peab olema all terviklik ring sama tüüpi rehve – naastrehvide kombineerimine suve- või lamellrehvidega ei ole lubatud. Suurt tähelepanu nõuab ka naastude jaotus ja arv eri rehvides. Kui ühel teljel asuvad terved rehvid, millel kõik naastud alles, ja teisel tugevalt harvenenud naastudega paar, muutub auto hädapidurdusel ja pööretel ettearvamatult ebastabiilseks.
Kus ja millal annab naastrehv suurima eelise?
Võrdluses lamellrehvidega on naastrehvide põhiline eelis märgatav äärmuslikul libedusel. Metallist naastud suruvad end kinnisõidetud lumme, siledasse jäässe ja musta jäässe, luues mikroskoopilise haardumise, mida kummisegu ei suuda pakkuda. See lühendab oluliselt pidurdusteekonda ja hoiab sõiduki kontrolli all just nullilähedasel temperatuuril vahemikus -5 kuni 0 kraadi, kus sulav veekile teeb jää eriti libedaks.
Naastrehv sobib suurepäraselt autojuhtidele, kes peavad sageli sõitma suurematest maanteedest eemal asuvatel kõrvalteedel, kruusalõikudel ja maapiirkondades, kus teehoolduse tase on madalam ja libedustõrjet soolaga ei tehta. Hooldamata lumistel ning jäistel teedel annab naastrehv juhile vajaliku enesekindluse ja liikumisvabaduse.
Mõju teedele, ümbritsevale keskkonnale ja mugavusele
Ehkki naastrehvide pidamine jääl on laitmatu, tuleb arvestada teatud puudustega. Puhtal asfaldil, olgu see kuiv või märg, on naastrehvide haarduvus tihti kehvem kui headel lamell- või suverehvidel, sest metallpinnad libisevad asfaldil kergemini ja pidurdusmaa võib pikeneda. Lisaks tekitavad naastud autosalongis rohkem müra ning suurendavad kütusekulu läbi kõrgema veeretakistuse.
Oluline probleem peitub ka keskkonnamõjus ja teede lõhkumises. Naastud kulutavad teekatet, süvendavad asfaldisse rööpaid ja paiskavad õhku teetolmu, mis kahjustab linnakeskkonna õhupuhtust. Juhtidel tasub linna- ja maanteesõitude suhet põhjalikult vaagida ning vältida naastudega sõitmist siis, kui ilmad on juba püsivalt soojenenud ja teed asfaldini puhtad.
Naastrehvidega välismaale sõitmine ja piirangud
Välisriikidesse suundudes tasub teada, et naastrehve puudutavad seadused ei ole igal pool ühesugused. Kuigi Soomes ja Rootsis on naastrehvid lubatud ning igapäevased, leidub näiteks Stockholmi ja Göteborgi teatud piirkondades tänavaid, kus naastrehvidega sõitmine on kohaliku õhukvaliteedi hoidmiseks liiklusmärkidega keelatud.
Lõunanaabrite ja Kesk-Euroopa suunal kehtivad hoopis teised reeglid. Lätis saab talvel naastrehvidega liigelda analoogselt Eestiga, kuid Poolas, Saksamaal, Tšehhis ja mitmes teises Kesk-Euroopa riigis on naastrehvide kasutamine üldkasutatavatel teedel rangelt keelatud. Neisse riikidesse naastrehvidega sisenemisel võib politsei sõiduki peatada, trahvida juhti ning nõuda teekonna jätkamiseks kohest rehvivahetust.