XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu
Tallinnas 3.–6. juulil 2025 aset leidav XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ liidab ühtseks pereks tuhanded lauljad, tantsijad ja külalised. Suursündmuse eel läbib kogu Eestit Tule tulemise teekond, sümboliseerides rahva ühtsust ning meie ajatu kultuuripärandi elujõudu.
Lähemalt laulu- ja tantsupeost
Peo „Iseoma“ täpne toimumise kava
- Kell 19.00 – XXI tantsupeo 1. etendus Kalevi keskstaadionil (orienteeruv lõpp kell 22.00).
04.07.2025 (reede):
- Kell 11.00 – XXI tantsupeo 2. etendus Kalevi keskstaadionil (orienteeruv lõpp kell 14.00).
- Kell 14.00 – Rahvamuusikute kontsert Vabaduse väljakul (orienteeruv lõpp kell 17.00).
- Kell 18.00 – XXI tantsupeo 3. etendus Kalevi keskstaadionil (orienteeruv lõpp kell 21.00).
05.07.2025 (laupäev):
- Kell 13.00 – Peoliste suur rongkäik Vabaduse väljakult Lauluväljakule (orienteeruv lõpp kell 19.00).
- Kell 19.30 – XXVIII laulupeo avakontsert Tallinna lauluväljakul (orienteeruv lõpp kell 23.00).
06.07.2025 (pühapäev):
- Kell 14.00 – XXVIII laulupeo pea- ehk suurkontsert Tallinna lauluväljakul (orienteeruv lõpp kell 21.00).
Traditsiooniline Tule tulemise teekond
Laulu- ja tantsupeo Tule tulemine on suurejooneline traditsiooniline teekond, mis toob peotule kõigi eestlasteni. Teekonnale antakse stardipauk 15. juunil Tartus, kus süüdatakse ühine tuli. Sealt alustab tuli rännakut läbi Eesti maakondade – Tartu-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaalt kuni kõigi ülejäänud piirkondadeni. Iga maakond kannab tuld edasi väärikalt ja pidulikult, saates seda rahvapidude ning kontsertidega. 29. juunil tervitatakse tuld Narvas, kus see ühildub ESTO tähistamisega. Enne lõpp-peatust kulgeb tuli läbi Lääne-Virumaa ja Harjumaa, saabudes 2. juulil Tallinna, kus toimub pidulik tule vastuvõtt. Tule tulemine ühendab terve Eestimaa enne suure peo algust ning on vaimse kultuuripärandi ja rahvusliku ühtsuse kants.
Tutvustus: 2025. aasta laulupeo repertuaar
2025. aasta laulupeo repertuaar pakub kummardust Eesti heliloomingule ja traditsioonidele. Peo avakontserdil kõlavad traditsioonilised isamaalised laulud („Koit“, „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“) ning tuntud heliloojate nagu Mart Saare, Veljo Tormise ja Eduard Tubina rahvalauluarranžeeringud. Suurt tähelepanu on pööratud regilauludele ja piirkondlikele viisidele, millele kaasaegsed heliloojad on andnud värske vormi. Kooridest osalevad mudilas-, laste-, nais-, mees- ja segakoorid, keda saadab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Esitusele tulevad ka Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa ja Ülo Kriguli uudisteosed. Mitmed teosed põhinevad vana rahvaluule kogujate tööl, näidates meie kultuurikihi sügavust. Pühapäevasel suurkontserdil astuvad üles puhkpilliorkestrid ning kõlavad märgiliselt tantsulised lood nagu „Tuljak“ ja „Setu tants“. Kava lõpeb hümniks saanud lauluga „Mu isamaa on minu arm“. See repertuaar on sild põlvkondade vahel ning peegeldab meie ühist laulupeovaimu.
Tutvustus: 2025. aasta tantsupeo repertuaar
Tantsupeo 2025. aasta repertuaar ühendab pärimuse ja kaasaegse koreograafia. Esinevad sega-, noorte-, laste- ja pererühmad, kes toovad väljakule nimekate koreograafide (nt Elo Unt, Helena-Mariana Reimann, Maria Uppin-Sarv) tööd. Programm peegeldab Eesti rahvamuusikat, mida on seadnud teiste seas Veljo Tormis, Andre Maaker ja Jalmar Vabarna. Esindatud on kõik Eesti nurgad Põhjarannikust Kagukandini. Erilise tähelepanu all on meeste- ja naistetantsud ning võimlejate kavad. Suureks väärtuseks on elav muusika ning etendust raamivad luule- ja laululõigud. Tantsude hulgas on klassikaline „Tuljak“ ning uued palad nagu „Teelemineku polka“ ja „Vaba hing“. Ettekandmisele tuleb enam kui 30 tantsunumbrit, mis väljendavad rõõmu, ajalooteadlikkust ja ühtsust. Suurejoonelise punkti panevad ühistantsud, mis sümboliseerivad meie rahvakultuuri elujõulisust.
Järgmiste üld- ja noorte pidude toimumisajad
• 8.–9. juulil 2028 toimub Tallinna lauluväljakul XXIX üldlaulupidu ja XIV noorte laulupidu.
• 4.–6. juulil 2031 peetakse XV noorte laulu- ja tantsupidu.
• 29. juunil – 2. juulil 2034 leiab aset juubelihõnguline XXX laulu- ja XXIII tantsupidu.
Kuidas sündis ja kujunes laulupeotraditsioon?
Eesti üldlaulupidu sai alguse 1869. aastal Tartus toimunud esimesest peost, kuhu kogunes 878 esinejat. Tsaariaegses Eestis kujunes laulupeost peamine rahvusliku eneseteadvuse ja identiteedi tugisammas. Tegemist ei olnud vaid kontserdiga, vaid rahva ühtsustunde ja vabaduseiha sümboliga. Okupatsioonide ajal hoidsid laulupeod eestlaste keelt ja meelt, trotsides võimude ideoloogiat. 1988. aasta laulva revolutsiooni ajal sai lauluväljakust vabadusvõitluse süda. Alates 1928. aastast toimuvad peod peamiselt Tallinna lauluväljakul. Kuigi lauljaid on laval reeglina üle 20 000, on tegelik huvi veelgi suurem ning osalejad selgitatakse välja ettelaulmistel. Peo korraldamise eest vastutab alates 1991. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. 2003. aastal tunnustas UNESCO laulupeotraditsiooni, kandes selle inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Üldtantsupidude ajalugu ja traditsiooni teke
Esimene üldtantsupidu toimus 1934. aastal I Eesti Mängude raames 1500 tantsija osalusel. Algselt laulupidude lisasündmusena alustanud tantsupidu kasvas ajapikku eraldiseisvaks suurürituseks. Pärast sõjaaegset pausi taaselustati traditsioon 1947. aastal. Tantsupeost on saanud unikaalne väljakulavastus, kus tuhanded rahvariietes esinejad joonistavad liikumisega võimsaid mustreid. 1970. aasta rekordpeol osales umbes 10 000 tantsijat ja 75 000 vaatajat. Nõukogude perioodil oli ideoloogiline kontroll tantsupidude üle leebem, mis aitas säilitada rahvuslikku olemust. Alates 1962. aastast korraldatakse ka noorte laulu- ja tantsupidusid. Peamiselt Kalevi staadionil toimuv üldtantsupidu on Eesti kultuuripärandi kivi ja uhkus.
Mida sümboliseerivad laulu- ja tantsupeod?
Laulu- ja tantsupeod on Eesti kultuuri kandvad sümbolid, mis ühendavad tuhandeid lauljaid, tantsijaid ja vaatajaid. Neis väljendub eestlaste vabadusetahe, kultuuriline järjepidevus ja rahvuslik ühtsus. Keerulistel okupatsiooniaegadel aitasid need peod säilitada eesti keelt ja meelt. Peod on rahvusliku identiteedi alustalad ning tasu ühiselt tehtud töö eest. Pidude kõrget taset tunnustab UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistu. Iga pidu viib traditsiooni edasi tulevastele põlvedele. Need on rahvuslikud rituaalid, mis ühendavad meie mineviku, oleviku ja tuleviku.