Küünlapäev 2026
Rahvakalendri järgi tähistatav küünlapäev ehk küünlamaarjapäev tähistab talve keskpaika ja looduse uuenemise algust. See oli eriline naistepüha, kus rollid vahetusid: naised pidasid pidu ja külastasid üksteist, samal ajal kui mehed tegelesid naiste igapäevatöödega. Olulisel kohal oli ka maagiline küünalde valamine ja rammusa tangupudru keetmine hea saagi nimel.
Millal on küünlapäev
Küünlapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 2. veebruaril.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Traditsioonid ja uskumused küünlapäeval
Eesti rahvakalendris tähistab küünlapäev aega, kus talv on jõudnud oma poolele teele. Sel päeval oli kombeks vaadata üle söödavarud ja loomade hein, sest pool pidi veel alles olema. Arvati, et just nüüd murdub talve selgroog ja päike hakkab kõrgemalt käima. Traditsioonilised toidud nagu rammus tangupuder ja sealiha olid vältimatud. Küünalde valamine oli püha toiming, mis andis päevale ka nime. Eriliseks tegi päeva rollide vahetus: naised nautisid vabadust, käies külades ja ammutades tervist "puna" ehk punase õlle või viina joomisega, jättes kõik majapidamistööd meeste hooleks. See oli ka praktiline tähtaeg töömaailmas – just küünlapäeval palgati uut tööjõudu ja sõlmiti aastaseid lepinguid. Käsitöös märgistas see ketramise lõppu ja kangakudumise algust. Ketramise keeld oli nii tugev, et selle eiramine võis kaasa tuua hundi rünnakuid või muid hädasid. Inimesed jälgisid pingsalt taevast ja tuult, sest küünlapäeva ilm andis märku saabuva suve iseloomust ja oodatavast saagist.
Kuidas küünlapäev Eesti traditsioonidesse kinnistus
Küünlapäeva juured Eestis on segu kristlikust pärandist ja muistsest talurahva elutunnetusest. Kirikukalendris tähistatud Maarja puhastuspüha ja Kristuse templisse viimine tõid kaasa küünalde pühitsemise traditsiooni, mis rahva seas teisenes aktiivseks küünalde valmistamiseks. Eriti Saaremaal ja Läänemaal oli küünlapäev murdepunktiks, kus viimasedki jõuluriismed koristati ja suunalt võeti siht kevadele. See oli aeg, mil rituaalsed söömaajad ja maagia kuulusid orgaaniliselt taluürituste juurde. Naiste positsioon küünlapäeval oli erakordne, võimaldades neile sotsiaalset vabadust ja pidustusi, mis muul ajal olid haruldased. Lisaks sotsiaalsele aspektile oli päeval praktiline väärtus – see oli traditsiooniline aeg sulaste ja tüdrukute palkamiseks ning uute töölepingute kinnitamiseks. Paljud tähelepanekud looduse kohta ja ettekuulutused aitasid inimestel planeerida oma põllutöid. Samuti algas just sel ajal intensiivne kangakudumine, mis oli talviste tubaste tööde tipphetk. Tänapäevalgi tunneme küünlapäeva kui olulist kultuuripärandi osa, mis ühendab vana ja uue.