Küünlapäev 2026
Küünlapäev, mida kutsutakse ka pudrupäevaks, tähistab eestlaste rahvakalendris talve keskpunkti ja selgroo murdumist. Selle püha tavad olid tihedalt seotud tuleviku ennustamise, küünalde valmistamise ja pidulike söökidega. Huvitaval kombel oli see pühendatud naistele, kes said argitöödest vabaks, et koos aega veeta ja pühitseda.
Millal on küünlapäev 2026?
Küünlapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 2. veebruaril.
2026. aastal on küünlapäev esmaspäeval, 02.02.2026.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Mida tähistatakse küünlapäeval?
Eesti pärimuskultuuris hoiab küünlapäev aukohal positsiooni kui üks olulisemaid talve keskpaiga pühasid, mil murdus uskumuste kohaselt talve selgroog ja päev hakkas kukesammu võrra pikenema. Peremeestele oli see kriitiline kontrollpunkt, sest pool talvistest toidu- ja loomasöödavarudest pidi veel salve ja keldrisse alles jääma, et kevadeni kindlalt vastu pidada. Küünlapäeva söögilauale kuulusid tingimata traditsiooniline tangupuder ja rammus sealiha, mis sümboliseerisid küllust. Lisaks oli see peamine aeg küünalde käsitsi valmistamiseks, kuna usuti, et sel päeval tehtud küünlad põlevad kõige heledamalt ja peletavad eemale kurjad vaimud. Naiste jaoks oli tegemist suurepärase puhkepäevaga, mil oli lubatud kodustest kohustustest täielikult vabaneda, et minna külla või kõrtsi meelt lahutama – mehed aga pidid leppima majapidamistööde tegemisega. Punapõskse ja tugeva tervise kindlustamiseks võeti lonks punast jooki, mida hüüti „naistepunaks“. See päev oli oluline ka majanduslikult: sõlmiti uusi kokkuleppeid ja töölepinguid teenijate ning sulastega uueks aastaks, ning tubastes töödes pandi alus kangakudumise hooajale. Teatud tööd, näiteks ketramine, olid aga tabu, et mitte kutsuda esile õnnetusi. Loomulikult ei puudunud päevast loodusvaatlused, mille abil püüti ette ennustada viljasaaki ning suviseid ilmasid.
Kuidas küünlapäev meie kultuuri jõudis?
Kristlike traditsioonide maaletoomisega seotud küünlapäev kohandus Eestis erakordselt hästi kohaliku rahvakultuuriga, saades juurde palju unikaalseid omamaised jooni. Algselt kirikliku taustaga püha, mis tähistas neitsi Maarja templisse minekut ja puhastustseremooniat, sai uue tähenduse keskajal, kui kirikutes hakati küünlaid pühitsema. See pani aluse talurahva uskumusele, et küünlapäeval valatud küünlad omavad erilist kaitsvat ja õnnistavat väge. Lääne-Eestis ja Saaremaal tähistas see päev pidulikult pika jõuluaja lõppemist ja üleminekut kevadisele ootusajale. Küünlapäeva kombestik ühendas argised toimetused pühade rituaalidega. Naiste sotsiaalne roll ja tähtsus tõusis sel päeval esile, kuna neile anti haruldane vabadus argimuredest eemale astuda, pidutseda ning naiste ringis vaba aega nautida. Samal ajal oli see päev praktiliseks verstapostiks taluelus, tähistades teenistuslepingute sõlmimist ja uute sulaste palkamist algavaks hooajaks. Samuti oli küünlapäev stardipauguks kangakudumise hooajale, mil elutubades hakati taas usinalt telgedel kangaid looma. Tänu arvukatele ilmaennustustele ja kombetalitustele on küünlapäev jäänud sügavalt eestlaste mällu ning selle tähistamine on mitmel pool Eestis au sees tänaseni.