Kolletamispäev 2026
Kolletamispäev tähistab aega, mil elusloodus vahetab suvise rüü kollakaspruunide toonide vastu ning algab üleminek talvisele perioodile. Varasemas kalendritraditsioonis oli tegemist kevadise künnipäeva vastukaaluga, millega märgiti välitööde lõppemist ja peeti tänupalveid. Järgnevast ülevaatest saab teada, millist rolli mängis kolletamispäev talurahva ajajaotuses ning kuidas seda kirjeldati trükiallikates.
Millal on kolletamispäev 2026?
Kolletamispäev on eri aastatel samal kuupäeval - 14. oktoobril.
2026. aastal on kolletamispäev kolmapäeval, 14.10.2026.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Nime päritolu ja looduse värvimuutus
Tähtpäeva nimi peegeldab vahetult maastikul toimuvat muutust. Sügise edenedes tõmbub suvine rohelus tagasi ja asendub kirevate kollaste ning pruunide toonidega. Vanades trükistes on kolletamispäeva kirjeldatud just hetkena, mil lehed ja vili on oma värvuse pöördumatult kaotanud ning täielikult kolletunud.
Talupojale ei tähendanud puude lehtede värvumine pelka silmailu, vaid kinnitust looduse elujõu raugemisest. Rahvapärimuse järgi tähistas see päev sügise haripunkti ja loodusliku talve saabumist. Mahasadanud lehed ja jahtuv muld tuletasid meelde, et soe aeg on läbi ning ees ootab karm ja külm aastaaeg.
Seos künnipäevaga ja talurahva aastaring
Traditsiooniline rahvakalender liigendas aastaringi vastavalt peamistele töödele kas pooleks või neljaks võrdseks tsükliks. Kolletamispäev oli selles jaotuses kevadise künnipäeva sügisene peegeldus. Kui kevadel kuulutas künnipäev mulla sulamist ja künnihooaja lahtiminemist, siis täpselt teisel pool aastat asuv kolletamispäev tähistas maaharimise ja teiste välitööde lõppemist.
Aasta jagamine kaheks suureks pooleks näitas, kui tihedalt oli maarahva argipäev seotud aastaaegade vaheldumisega. Künnipäevaga algas looduse tärkamine ja vilgas tegevus põldudel, kolletamispäevaga aga see etapp lõppes. See tähtpäevade paar eraldas selgelt aktiivse maaharimise aja rahulikumast tubasest eluperioodist.
Sügistööde finiš ja eestpalvete traditsioon
Kolletamispäeva saabumise ajaks eeldati, et põllud on tühjaks koristatud ning sügistööd selja taha jäetud. Saagi kättesaamine ja talvevarude salvestamine olid elulise tähtsusega nii pere kui ka loomade ületalve pidamisel, mistõttu oli tööde lõpetamisega seotud rõõm märkimisväärne. Raskete kuude vaev sai tasutud ning tähelepanu koondus varudele.
Ajaloolisest vaatenurgast oli kolletamispäev eestpalvete päevaks pärast sügistööde valmimist. Sel puhul peeti kiriklikke ja kogukondlikke tänupalveid eduka põllumajandusaasta eest ning sooviti õnnistust eesootavaks ajaks. Need palvused kinnistasid teadmist, et inimlik pingutus sõltub loodusjõududest, pakkudes ühtlasi vaimset kindlust enne hämara ja külma talveaja algust.
Päeva märkimine varasemates trükistes ja selle pärand
Kui paljusid teisi sügisesi tähtpäevi saatsid ulatuslikud traditsioonid ja elav kombestik, siis kolletamispäeva kohta leidub andmeid eelkõige varasemates trükiväljaannetes. Neis dokumenteeriti päev ennekõike loodusliku maamärgi ja kalendritähisena, mille juurde ei kuulunud suuri pidustusi ega spetsiifilisi tavasid.
Elavas pärimuses taandus kolletamispäev teiste sügispühade kõrval tagaplaanile, mistõttu eraldiseisvad kombed kas unustati või sulandusid teistesse saagikoristuse lõpetamise tavadesse. Ometigi on sellel päeval oluline koht rahvakalendri uurimisel, kuna see heidab valgust esivanemate tundlikule ja loodusrütmidest lähtuvale ajajaotusele.