Kevade algus 2026
Kevade algus märgib looduse taassündi ja pimeda talveperioodi lõppemist, tuues kaasa oodatud elujõu. Argises tähenduses kuulutab kevade tulekut soojenev päikesepaiste, ent teaduslikus plaanis toetutakse selle määratlemisel nii planeetide asendile kui ka konkreetsetele temperatuurinäitudele. Artiklis vaatleme lähemalt astronoomilise, meteoroloogilise ja fenoloogilise kevade eripärasid ning uurime, millised kombed ja loodusmärgid saadavad seda aega Eestis.
Kuupäev 2026. aastal
2026. aastal on kevade algus reedel, 20.03.2026.
| Kuupäev | Kell | Liik |
|---|---|---|
| pööripäev |
Kevadine pööripäev ning astronoomilise kevade algus
Astronoomiline kevad saab alguse kevadisel võrdpäevsusel, kui Päikese näiv teekond viib selle üle taevaekvaatori põhjapoolkera suunas. Täpselt sel ajal on Päikese keskpunkt otse Maa ekvaatori kohal, tagades mõlemale poolkerale võrdse valgustatuse. Ehkki nimetus eeldab päeva ja öö täielikku tasakaalu, on valge aeg atmosfäärilise valgusmurru ja Päikese ketta ulatuse tõttu tegelikult ööst juba pisut pikemaks veninud.
Pööripäeva saabumist mõõdetakse minutipealt ning kalendriaastate lõikes jääb see enamasti 20. ja 21. märtsi vahele. Ajaline kõikumine tuleneb asjaolust, et Maa tiirleb ümber Päikese umbes 365 päeva, 5 tunni ja 48 minutiga, mitte täpse 365 päevaga. Seda nihet reguleerib liigaastate arvestus, mis lükkab pööripäeva kellaaega tavalistel aastatel ligi kuue tunni võrra edasi ning liigaastal jälle tagasi. Astronoomilise kevade periood kestab kuni suvise pööripäevani juuni lõpupoole.
Kevad meteoroloogia ja kliima vaatenurgast
Meteoroloogias ja kliimateaduses ei seota aastaaegade vahetumist mitte taevakehade asetusega, vaid reaalsete ilmaolude ja pikaajaliste temperatuurinäitajatega. Globaalse statistika võrdlemise hõlbustamiseks loetakse meteoroloogiliseks kevadepoolseks ajaks põhjapoolkeral fikseeritud kolmikuud 1. märtsist 31. maini. See kokkulepe lubab ilmateadlastel teha mugavalt kokkuvõtteid tervete kalendrikuude kaupa.
Klimaatiline kevad saabub seevastu vastavalt tegelikele ilmaoludele ja selle ajastus kõigub aastati suurel määral. Seda tähistab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri kindel tõusmine üle 0 °C piiri ehk kevadine üleminek. Eesti kliimas eristatakse siin sageli kahte etappi: varakevadet ehk eelkevadet, mil lumesulamine käib käsikäes nullilähedaste temperatuuridega, ning päriskevadet, mis saabub keskmise temperatuuri kerkimisel üle +5 °C. Viimane paneb aluse taimede hoogsale kasvule ning looduse ulatuslikule rohenemisele.
Eluslooduse virgumine ja fenoloogiline kevad
Eluslooduse perioodilisi etappe, sealhulgas taimede õitsemist ja lindude rännet uuriv teadusharu fenoloogia kirjeldab kevade kohalejõudmist vahetumalt kui kalendritähtajad. Eestis tähistab fenoloogilise varakevade algust puumahlade voolamine: vaher hakkab tavaliselt tilkuma märtsi algupäevil või soojema talve korral juba veebruaris, veidi hiljem järgneb talle kask.
Kindlateks kevade toojateks on varased rändurid – lõunast naasvad künnivaresed, kiivitajad, põldlõokesed ja hallhaned –, kelle kohalolu märgib lumikatte hõrenemist ning maa paljastumist. Õitsema asuvad esimesed kevadlilled, nagu lumikellukesed ja märtsikellukesed, ning tuultolmlejad sarapuud ja lepad, mis puistavad õhku kollakat tolmu. Jõgedel vallandub lumesulamisest suurvesi; selle tuntuim ilming on Soomaa „viies aastaaeg“, mil vett täis valgunud luhtadel sõidetakse paatidega.
Päeva pikenemine ja kellaosutite nihutamine suveajale
Tänu Eesti geograafilisele asendile 57. ja 59. põhjalaiuse vahemikus on kevade tulek siin äärmiselt kontrastne ja pikisilmi oodatud. Pika ning hämara talve järel pikeneb päev märtsi- ja aprillikuus muljetavaldava kiirusega – ööpäevas lisandub umbes viis kuni kuus minutit valgust. Pööripäeva aegu venib päev juba pikemaks kui 12 tundi, mis jätab selge jälje nii inimese hormoonsüsteemile kui ka looduse elurütmidele tervikuna.
Valgema aja parema tarvitamise eesmärgil keeratakse märtsi viimasel pühapäeval kellad suveajale ehk ühe tunni võrra edasi. Kuigi kellakeeramisega võib esimestel päevadel kaasneda teatav kohanemisraskus ja unepuudus, tagab muudatus pikemad valged õhtud, luues soodsad tingimused pärast tööd värskes õhus viibimiseks ja kevade edasiliikumise jälgimiseks.
Kevade tähistamine: rahvapärimusest tänapäevani
Eestlaste vanas rahvakultuuris olid kevadine pööripäev ning selle lähiaja tähtpäevad suunatud põlluharimise alustamisele ja karja esmakordsele väljaviimisele. Tähtsateks tähisteks peeti maarjapäeva (25. märts) ja jüripäeva (23. aprill). Kevade vastuvõtmiseks oli kombeks tõusta koidikul „päikest tervitama“, pesta nägu lume või allikaveega ilu ja tervise hoidmiseks ning rüübata punast jooki, mis pidi kindlustama punapõskse jume.
Kaasaegses Eestis tervitatakse kevade algust kindla riikliku pidulikkusega. Türi linn kannab alates 1999. aastast igal aastal kevadpealinna auväärset nime alates astronoomilise kevade saabumisest kuni suve ametliku alguseni. Kevade alguse hetkel antakse linnale üle valitsemissau, heisatakse kohalik esinduslipp ning toimuvad mitmesugused kultuuri- ja spordipeod, mis seovad kokku kogukondi üle terve maa.