Annepäev 2026
Rahvakalendris tähistatav annepäev on tihedalt seotud karjakasvatuse ja lammaste hoidmisega. Püha Anna nime kandev päev tõi endaga kaasa ohvritalitused ja palved loomade tervise nimel. Kui mujal Eestis hakkasid kombed hääbuma, siis Setumaal püsis annepäev au sees ka möödunud sajandi vältel, kandes edasi iidset pärimust.
Millal on Annepäev
Annepäev on eri aastatel samal kuupäeval - 26. juulil.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Kõik, mida teada annepäeva kommetest
Karjakasvatajate jaoks oli annepäev aasta üks tähtsamaid aegu, mil keskenduti loomade heaolule ja kaitsele. Juba 1600. aastatel on täheldatud Viljandimaal ja Tartumaal, näiteks Hallistes ja Rõngus, kommet annetada pühades kohtades vaha. Need vahast voolitud kujukesed olid ohvriannid, millega püüti võita kõrgemate jõudude soosingut. Püha Anne poole suunatud loitsud ja laulud kandsid endas lootust, et kari püsib terve ja sigiv. Setu kultuuris säilisid need kombed kõige kauem ja ehedamalt. Sealne kombestik nägi ette ohvrilamba tapmist ja andide viimist kuulsale Annekivile. Oluliseks peeti ka lamba pea ja jalgade õnnistamist kirikus, misjärel osa annist ulatati vaestele kaasinimestele. Lisaks kiriklikele toimetustele, nagu küünalde süütamine, oli rahva seas levinud metsavithade toomine lammastel karjaõnne tagamiseks. Toidulaual oli sel puhul aukohal värske lambaliha, harvemini ka vasikaliha, mis sümboliseeris pidulikkust.
Karjaõnn ja pühad ohvriannid annepäeval
Eestis on annepäev tuntud eelkõige kui lammaste kaitsepüha, kus paluti karjaõnne ja loomade sigivust. Selle päeva sügavad juured ulatuvad 17. sajandisse, mil Karksis, Rõngus ja Hallistes ohverdati pühapaikades vaha, sageli loomakujuliste vormidena. Püha Anne poole saadetud palved ja loitsud pidid tagama, et kari püsiks terve ja kaitstud. Erilise koha leidis annepäev Setu rahva seas, kus pühapaigaks oli Annekivi ja ohvriandide toomine oli vältimatu osa kombestikust. Sealne tava nägi ette ohvrilamba veristamist, mille pea ja jalad preester õnnistas. Samuti oli kombeks jagada liha vaestele, näidates üles kristlikku halastust. Kirikuskäik ja küünalde süütamine käisid käsikäes rahvapäraste kommetega, nagu metsavihtade valmistamine karjaõnne hoidmiseks. Kogu see traditsioon on saanud tugevaid mõjutusi Bütsantsi kirikutraditsioonist, seostades neitsi Maarja ema püha Anna karjakasvatusega. Kuigi paljudel pool on need kombed unustusse vajunud, elab annepäeva vaim ja tähendus setude hulgas endiselt edasi.