3. advent 2026
Kolmas advent tähistab ametlikult meie jõuluootuse kulminatsiooni lähenemist. Nii hubastes kodudes kui ka väärikates kirikutes süüdatakse pidulikult kolmas advendiküünal, mis toob pimedasse aega helgust. See on aeg, mil inimesed teevad viimaseid ettevalmistusi ning häälestavad end peagi saabuvate pühade lainele, täitudes ootuse ja tõelise rahuga.
Millal on 3. advent 2026?
3. advent on eri aastatel erineval ajal - teisel pühapäeval enne jõule.
2026. aastal on 3. advent pühapäeval, 13.12.2026.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Mida sümboliseerib 3. advent?
Kui kätte jõuab 3. advent, valdab Eestit ühine teadmine, et kaunid jõulupühad on kohe-kohe kohal. Kolmas advendiküünal süüdatakse lootuse, rahu ja ülima rõõmu märgiks, tuues valgust ja soojust meie pimedatesse talvepäevadesse. See on aeg, mil säravad küünlad ja laternad süttivad mitte ainult pereringis, vaid ka kirikutornides ja linnaväljakute suurtel kuuskedel. Kultuurimajades ja kontserdisaalides helisevad kaunid pühadelaulud ning üle riigi toimuvad südamlikud heategevuslikud laadad ja advenditurud, kus pakutakse sooja jooki ja kohalikku käsitööd. Paljud inimesed leiavad tee kirikusse, et võtta osa pidulikest pühapäevastest teenistustest ja ammutada sealt sisemist rahu. Kodudes aga valitseb meeleolukas sagimine, kui pered panevad paika viimaseid dekoratsioone, riputavad akendele jõulutulesid ja küpsetavad piparkooke. Tegemist on ülimalt perekeskse ja sügavmõttelise päevaga, mis innustab meid mõtlema armastusele, ühtehoidmisele ja teiste aitamisele. Iga tänavanurk ja aknapealne tuletab meelde pühade lähedust, sest mahedad valgusinstallatsioonid loovad kõikjal unikaalse ja muinasjutulise meeleolu.
Kuidas kujunes kolmandast advendist suurpüha?
Eestis on kolmandal advendil pikk ja huvitav ajalugu, mis on tihedalt seotud luterliku kiriku mõjuvõimu laienemisega meie kultuuriruumis. Just Põhja-Euroopa naabrite eeskujul juurdusid siinsetel aladel esimesed advendikombed, mis algselt olid rangelt usulise iseloomuga. Tol ajal oli 3. advent pühendatud peamiselt kiriklikele talitustele ja jumalateenistustele, kus mõeldi Lunastaja tulekule. Aja kulgedes laienes see tava aga kirikutest inimeste igapäevasesse ellu ja kodudesse. Kodune küünalde põletamise komme sai Eestis laiemalt omaks alles eelmise sajandi alguskümnenditel, tuues tubadesse soojust ja hubasust. Samal ajal hakati linnades ja asulates korraldama esimesi pidulikke avalikke üritusi, kus üheskoos süüdati pühadetuli. Rasked okupatsiooniaastad tõid kaasa katsed neid ilusaid traditsioone ühiskonnast välja juurida ja unustuse hõlma lükata, kuid Eesti inimesed hoidsid traditsioone truult hinges ja tähistasid advendipühi vaikselt koduringis. Riikliku iseseisvuse taastamisega tõusis 3. advent taas ausse ning sellest sai suurejoonelisem, avalikum ja südamlikum tähtpäev. Tänapäeva Eestis iseloomustavad seda aega arvukad jõululaadad, kontserdid ja kogukondlikud kokkutulekud, mis teevad kolmandast advendist ülimalt armastatud, helge ja lootusrikka püha igas Eestimaa nurgas.