Võidupüha 2025
Võidupüha on Eesti riiklik tähtpäev, millega meenutatakse 1919. aasta Võnnu lahingu võitu ning väärtustatakse rahva püsivat vabadustahet ja iseseisvust. Selles päevas põimuvad riigikaitseline pärand ja iidne jaanipäeva meeleolu, ühendades austusavalduse mineviku kangelastele tulevikku vaatava elurõõmuga. Siinsest artiklist saab lugeja teada, kuidas võidupüha sündis, mil viisil see keelustamise kiuste taastati, kuidas rändab võidutuli ning mida tähendab tähtpäev Eestile praegu.
Millal on võidupüha 2025?
Võidupüha on eri aastatel samal kuupäeval - 23. juunil.
2025. aastal on võidupüha esmaspäeval, 23.06.2025.
Ajaloolised juured ja Võnnu lahingu murranguline tähendus
Võidupüha tähistamise alustalaks on 23. juunil 1919. aastal Vabadussõjas saavutatud relvastatud võit baltisaksa Landesveeri ning Rauddiviisi üle. Lahingutegevus Põhja-Lätis Võnnu linna ümbruses kujunes noorele Eesti Vabariigile ja tema kaitsejõududele tõeliseks tuleprooviks, kuna vastas seisis lahingutes karastunud ja suurepäraselt varustatud vaenlane. Kindralmajor Ernst Põdderi juhitud Eesti 3. diviis suutis tihedas koostöös Läti põhjaarmee üksustega vastase pealetungi peatada, selle murda ja sundida vaenuväed taganema.
Võnnu lahingu tähtsus ulatus puhtalt sõjalisest edust märksa kaugemale, kandes sügavat moraalset ja sümboolset sisu. Lahingu tulemus tegi lõpu baltisaksa rüütelkonna sajanditepikkusele ülemvõimule piirkonnas ja lõi kindla vundamendi nii Eesti kui ka Läti riiklikule iseseisvusele. Kohe pärast võidu saavutamist andis sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner korralduse lüüa kõigis Eesti linnades ja maakondades kirikukelli ning heisata riigilipud, millest kujunes välja tava seda pöördelist sündmust eriliselt austada.
Tähtpäeva ametlik sünd, okupatsiooniaegne keeld ja taastamine
Riigikogu andis 23. juunile ametliku riigipüha staatuse alles 1934. aastal. Ehkki võidu aastapäeva oli sõjaväelaste ja rahva seas tähistatud juba varem, puudus sellel seni seadusega kinnitatud riiklik positsioon. Alates 1930. aastate teisest poolest kujunes võidupühast üks Eesti väärikamaid ja pidulikumaid tähtpäevi, mida ilmestasid laiaulatuslikud paraadid, ametlikud sõnavõtud ning pärgade viimine Vabadussõja mälestusmärkidele.
Nõukogude okupatsiooni kehtestamisel 1940. aastal võidupüha tähistamine keelati, vastavad mälestusmärgid hävitati ning iga selle päeva meenutamise katset karistati karmilt. Repressioonidest hoolimata säilis püha tähendus eestlaste mälus ning seda peeti pidevalt au sees vabas maailmas tegutsevates väliseestlaste kogukondades. Kodumaal taastati võidupüha ametliku riigipühana 1992. aastal Riigikogu otsusega, kinnitades taasiseseisvunud riigi sidet varasema omariikluse ja ajaloolise järjepidevusega.
Võidutule tähendus ja selle liikumine üle maa
Võidupüha üheks silmapaistvamaks ja omapärasemaks osaks on võidutule süütamise ja selle laialiviimise tava. Algatuse taga oli 1936. aastal riigivanem Konstantin Päts, kes soovis ühendada riikliku mälestuspäeva eestlaste põlise jaaniõhtu tulerituaaliga. See tuli kannab endas vabadusvõitluse vaimu valgust ja soojust, mis peaks jõudma igasse kodukanti üle kogu riigi.
Tänapäeval süüdatakse võidutuli võidupüha hommikul paraadipaigas, kus liidetakse sageli eelneval päeval või samal hommikul läidetud mälestustuli noorkotkaste või kodutütarde süüdatud tulega. Vabariigi President süütab sellest leegist tõrvikud ning annab need üle Kaitseliidu malevate esindajatele. Seejärel toimetavad tuletoojad tule igasse maakonda ja valda, kus elanikud saavad sellest võtta leegi oma koduste ja küla jaanitulede läitmiseks.
Kaitseliidu paraad ja võidupüha roll tänapäeval
Tänapäeval on võidupüha kõige nähtavamaks suursündmuseks Kaitseliidu korraldatav paraad, mida peetakse igal aastal rotatsiooni korras erinevas Eesti linnas. See tava toob esile laiapindse riigikaitse idee ja Kaitseliidu tähtsuse vabatahtliku rahvaväena. Rivistusel ja marsil osalevad külg külje kõrval kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred, noorkotkad, kaitseväelased ja Eestis paiknevad NATO liitlasüksused, väljendades nii rahva ühtsust kui ka rahvusvahelist kaitsekoostööd.
Võidupüha paiknemine jaaniõhtu eel loob unikaalse seose omariikluse ja põlise rahvakultuuri vahel. Päevane pidulikkus – lippude heiskamine, rivistused ning mälestuspärgade asetamine Vabadussõja monumentidele – läheb õhtu saabudes sujuvalt üle jaanitulede süütamiseks. Nii põimuvad võidupühas ajalooline vastutustunne ja elujaatav rõõm, tuletades meelde, et rahu ja iseseisvus on väärtused, mida tuleb pidevalt ja teadlikult hoida.