Võidupüha 2025
Võidupüha on Eesti üks olulisemaid riigipühi, millega meenutatakse otsustavat võitu Landeswehri üle ja tähistatakse rahva murdmatut tahet kaitsta oma iseseisvust. See on päev, mil tunnustame esivanemate kangelaslikkust Vabadussõjas ning väärtustame vabadust, mis on meie riigi ja kultuuri püsimise vundamendiks läbi aegade.
Millal on võidupüha
Võidupüha on eri aastatel samal kuupäeval - 23. juunil.
Võidupüha tähendus ja ajalugu
Võidupüha on Eesti riigi üks fundamentaalsemaid tähtpäevi, mis on otseselt seotud 1919. aasta juunikuus saavutatud ajaloolise võiduga Landeswehri üle. See murranguline hetk Vabadussõjas andis Eestile vajaliku enesekindluse ja rahvusvahelise tunnustuse, et kinnistada oma iseseisvus. Tänapäeval tähistatakse seda päeva suurejooneliselt üle terve maa. Varahommikul heisatakse riigimeheliku pidulikkusega sinimustvalged lipud nii riigiasutustel kui ka kodudel. Kirikutes toimuvad mälestusteenistused, kus palvetatakse rahu eest ja meenutatakse neid, kes langesid vabaduse nimel. Traditsioonilised kaitseväe paraadid ja Kaitseliidu korraldatud võidutule toomise tseremooniad on selle päeva südameks, tuues kokku rahvahulgad, et üheskoos tunda uhkust oma riigi ja selle kaitsjate üle. See on aeg, kus ajalugu kohtub tänapäevaga, pakkudes sügavat mõtteainet vabaduse hinnast ja selle hoidmise kohustusest.
Kasulik lisainfo ja olulised faktid
Võidupüha on üks neist olulistest riiklikest tähtpäevadest, mil Eestis kehtib kohustuslik lipuheiskamise kord. See tähendab, et sinimustvalged rahvuslipud peavad olema heisatud kõikidel eluhoonetel, äripindadel ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste büroohoonetel. Lipu heiskamine on sümboolne auavaldus meie riigile ja selle ajaloole, näidates ühtsust ja austust vabaduse vastu. Tavapäraselt heisatakse lipud päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul, ning langetatakse päikeseloojangul või võidupüha puhul jäävad need tihti lehvima kuni jaaniöö lõpuni, sümboliseerides lakkamatut vabadust ja valgust.