Ülestõusmispühade 1. püha 2025
Ülestõusmispühade 1. püha on Eestis ametlik riigipüha, mille juured ulatuvad sügavale kristlikku ajalukku. See päev märgib kristliku maailma kõige tähtsamat sündmust – Jeesuse Kristuse ülestõusmist surnuist. Eestis tähistatakse seda nii kiriklike traditsioonide, pereringis kogunemise kui ka vanade ja armsate kevadiste ärkamisriituste kaudu.
Millal on ülestõusmispühade 1. püha 2025?
Ülestõusmispühade 1. püha on eri aastatel erineval ajal - esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
2025. aastal on ülestõusmispühade 1. püha pühapäeval, 20.04.2025.
Ülestõusmispühade 1. püha tähendus ja tavad
Ülestõusmispühade 1. püha on Eesti kultuuri- ja usuelus erakordselt suure kaaluga tähtpäev, mis koondab enda ümber nii sügava kristliku sõnumi kui ka iidsed rahvatraditsioonid. Selle päeva peamiseks ja keskseks tähenduseks on Jeesuse Kristuse ülestõusmine, mida peetakse kogu kristliku maailma ja teoloogia kõige olulisemaks ning vundamendiks olevaks sündmuseks. Eestis on see päev ametlikult riigipüha ja vaba päev, mis annab inimestele võimaluse korraks igapäevasest kiirusest aeg maha võtta ning keskenduda tõelistele väärtustele. Paljud usklikud ja ka kultuurihuvilised kogunevad sel hommikul kirikutesse üle kogu riigi, kus viiakse läbi pidulikke jumalateenistusi, lauldakse ülestõusmislaule ning kuulutatakse elu võitu surma üle. Lisaks kiriklikule poolele on Ülestõusmispühade 1. pühal tugev perekondlik dimensioon. See on aeg, mil pered ja sugulased tulevad kokku, et veeta koos kvaliteetaega ja istuda ühise pidulaua taha. Traditsioonilised toidud mängivad sel päeval väga suurt rolli – pühadelaualt ei puudu kunagi kaunilt värvitud munad, mida lapsed ja täiskasvanud enne söömist omavahel koksivad, ning traditsiooniline lambaliha ja kohupiimast valmistatud pasha. Samuti sümboliseerivad need pühad looduse ärkamist, kevade lõplikku kohalejõudmist ja uue elutsükli algust. See on helge ja lootusrikas püha, mis toob inimeste hingedesse rahu, soojust ja rõõmu ning tugevdab kogukondlikke sidemeid.