Ülestõusmispühade 1. püha 2025
Ülestõusmispühade 1. püha tähistab kristluses Jeesuse Kristuse surnuist ülestõusmist ning on kirikuaasta tähtsaim rõõmupüha. Eestis on lihavõttepühapäev riigipüha, kus kiriklikud põhitõed põimuvad iidsete kevadiste rahvakommetega. See artikkel selgitab püha teoloogilist ja kultuurilist tausta, kuupäeva arvutamise põhimõtteid, pühadelaua eripärasid ning tavasid munade värvimisest kiikumiseni.
Millal on ülestõusmispühade 1. püha 2025?
Ülestõusmispühade 1. püha on eri aastatel erineval ajal - lihavõttepühapäeval.
2025. aastal on ülestõusmispühade 1. püha pühapäeval, 20.04.2025.
Kristlik taust ja ülestõusmise rõõmusõnum
Kristlikus teoloogias ja kirikukalendris on ülestõusmispühade 1. püha kahtlemata aasta kaalukaim sündmus. See teeb lõpu Suure Reede vaikusele ja sügavale leinale, kuulutades elu võitu surmavalla üle ja valguse triumfi pimeduses. Evangeeliumite järgi leidsid varahommikul hauale tõtanud naised sissepääsu sulgenud kivi kõrvale veeretatud ja haua enese tühjana, misjärel ilmutas end ingel sõnumiga Kristuse surnuist ülestõusmisest.
Jumalakodades saab pidu sageli alguse juba laupäeva hilistel tundidel või pühapäeva koiduvalguses peetava öise teenistusega. Mustad ja lillad liturgilised katted vahetatakse säravvalgete ja kuldsete vastu, mis tähistavad puhtust, taevast kirkust ja täielikku triumfi. Süüdatud ülestõusmisküünla valgel kõlab pühitsetud tervitushüüd, mis kinnitab elu uuenemist ning lunastustöö lõpuleviimist, juhatades ühtlasi sisse seitsmenädalase ülestõusmisaja kuni nelipühadeni.
Kuupäeva määramine ja kevadine pööripäev
Ülestõusmispühade 1. püha ei lange igal aastal samale kalendripäevale, vaid on liikuv püha. Selle toimumise aeg sõltub astronoomilistest nähtustest: päikese ja kuu liikumisest. Läänekristluses kehtib Nikaia kirikukogul 325. aastal kokku lepitud reegel, mille järgi peetakse ülestõusmispüha esimesel pühapäeval pärast esimest täiskuud, mis saabub kevadisel pööripäeval (arvestuslikult 21. märtsil) või vahetult pärast seda.
Täiskuu faaside ja kalendrinädalate pideva nihkumise tõttu võib ülestõusmispühade 1. püha aset leida 22. märtsist kuni 25. aprillini. Sellest pühapäevast lähtuvalt paigutuvad kalendrisse teisedki olulised tähtpäevad, alates vastlapäevast ja tuhkapäevast kuni palmipuudepüha, taevaminemispüha ning nelipühadeni. Idakirikus ehk õigeusu traditsioonis arvestatakse aega Juliuse kalendri alusel, mistõttu ei kattu ida ja lääne ülestõusmispühad sageli samale nädalale.
Rahvapärased kombed: munad, kiikumine ja looduse ärkamine
Eesti rahvakalendris kannab see tähtpäev mitmeid kõnekaid nimesid, nagu munapühad, kevadpühad, lihavõtted ja kiigepühad. Kõik need nimetused viitavad kindlatele tavadele, millest tuntuim on munade värvimine, kinkimine ja koksimine. Muna on iidne elujõu, viljakuse ja uue alguse sümbol. Traditsiooniliselt värviti mune looduslike vahenditega: sibulakoored andsid sooja pruunikaspunase tooni, kaselehed helerohelise ning kuuseokkad või mustikavarred tumedamad varjundid.
Pühapäevahommikune munakoksimine oli ja on peredes oodatud võistlus, kus võitjaks osutus see, kelle muna koor jäi terveks – rahvauskumuse kohaselt tõotas see omanikule head tervist ja pikka iga. Teine oluline traditsioon oli kiige ehitamine ja kiikumine. Lõuna- ja Ida-Eestis kogunes noorrahvas just lihavõttepühapäeval külakiigele, et tervitada saabuva sooja aega, laulda kiigelaule ning kindlustada rituaalse kiikumisega eeloleva suve viljakasv ja karjaõnn.
Pühadelaua tavad ja paastuaja murdmine
Nimetus „lihavõtted“ tuleneb otseselt sellest, et pärast seitsmenädalast ranget suurt paastu oli taas lubatud liha võtta ehk süüa loomseid toiduaineid. Seetõttu kaeti ülestõusmispühade 1. püha laud rikkalikult ja pidulikult, tehes ruumi toitudele, millest oli pikalt loobutud. Lauale toodi sinki, suitsuliha, sülti ja mitmesuguseid küpsetisi.
Erilisel kohal on ülestõusmispühade toidulaual piimasaadused ja kohupiim, mis sümboliseerivad kevadist värskust ja uut algust. Kagu-Eestist ja slaavi kultuuriruumist on laiemalt levinud pasha valmistamise komme – rammus kohupiimamagustoit, mille sisse segatakse võid, koort, mune, suhkrut, pähkleid ja kuivatatud puuvilju. Samuti kuuluvad traditsioonilise laua juurde magusad palmiksaiad, kulitšid ja kevadrohelisega kaunistatud road, mis peegeldavad looduse tärkamist.
Ülestõusmispühade 1. püha tänapäeva Eestis
Kaasaegses Eestis tähistatakse ülestõusmispühade 1. püha nii sakraalses kui ka ilmalikus võtmes. Kirikutes peetakse pidulikke jumalateenistusi ja kontserte, kuhu kogunevad nii pühendunud koguduseliikmed kui ka inimesed, kes otsivad pühadeajal vaimset rahu, muusikaelamust ja paastujärgset helgust. Püha tuletab meelde lepituse, andestuse ja uue võimaluse vajalikkust inimsuhetes.
Paljudes peredes on lihavõttepühapäev eelkõige kevadine kokkusaamise aeg. Koos värvitakse mune, peetakse pidulikku lõunasööki, korraldatakse lastele aias või toas peidetud munade otsimise mänge ning käiakse looduses tärkavat kevadet vaatamas. Riigipühana pakub see päev võimaluse aeg maha võtta, olla lähedastega ja tunda rõõmu pikenevatest päevadest ning saabuvast soojusest.