Ülemaailmne mesilaste päev 2025
Ülemaailmne mesilaste päev tõstab fookusesse tolmeldajate määrava panuse maakera ökosüsteemide toimimisse ja inimkonna toidutootmisse. See tähtpäev väärtustab nii kodumesilaste kui ka kimalaste ja erakmesilaste igapäevast tööd, tuletades meelde vajadust kaitsta nende kiiresti ahenevaid elupaiku. Artiklist saab põhjaliku ülevaate tähtpäeva tekkest, tolmeldajate ökoloogilisest ja majanduslikust tähendusest, nende arvukust kärpivatest teguritest ning lihtsatest sammudest putukate toetamiseks.
Millal on ülemaailmne mesilaste päev 2025?
Ülemaailmne mesilaste päev on eri aastatel samal kuupäeval - 20. mail.
2025. aastal on ülemaailmne mesilaste päev teisipäeval, 20.05.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Tähtpäeva alguslugu ja seos Sloveenia mesinikuga
Ülemaailmse mesilaste päeva idee sai alguse Sloveeniast, kus mesindusel on sajanditepikkune ja sügavalt austatud kultuuriline taust. Sloveenia Mesinike Liidu eestvedamisel ja riigi valitsuse toetusel esitati ettepanek Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, mis kuulutas tähtpäeva ametlikult välja 2017. aasta lõpus. Esimest korda tähistati seda rahvusvaheliselt 2018. aastal, tuues kokku teadlased, põllumajandustootjad ja loodussõbrad üle kogu maailma.
Kuupäevaks valiti 20. mai austusavaldusena Anton Janšale (1734–1773), keda peetakse kaasaegse mesinduse üheks rajajaks ja teerajajaks Euroopas. Janša oli Habsburgide õukonna esimene ametlik mesindusõpetaja, kelle koostatud õpperaamatud ja tähelepanekud mesilaste käitumise ning tarude ehituse kohta panid aluse ratsionaalsele mesindusele. Lisaks langeb mai teine pool põhjapoolkeral aega, mil loodus on täies õieehtes ning tolmeldajate aktiivsus ja vajadus nektari ning õietolmu järele saavutab haripunkti.
Tolmeldajate asendamatu roll toidujulgeolekus ja elurikkuses
Mesilased ja teised tolmeldajad on otseses seoses inimkonna toidulauaga. Suur osa maailma peamistest põllukultuuridest – sealhulgas paljud puuviljad, köögiviljad, marjad, pähklid ja õlitaimed – vajavad saagi moodustamiseks või selle kvaliteedi tõstmiseks loomset tolmeldamist. Tõhus tolmeldamine tagab mitte ainult saagi suurema mahu, vaid mõjutab ka viljade kuju, säilivust ja toiteväärtust. Ilma tolmeldajateta väheneks mitmekesine ja vitamiinirikas toiduvalik drastiliselt.
Põllumajanduse kõrval on tolmeldajatel kandev roll metsikutes ökosüsteemides. Nad võimaldavad suurel osal õistaimedest paljuneda ja seemneid toota, mis omakorda tagab elupaiga ja toidubaasi lindudele, väikeimetajatele ning teistele putukatele. Siinkohal ei tohi piirduda üksnes kodustatud meemesilaste arvestamisega – äärmiselt olulist tööd teevad ka metsikud tolmeldajad, nagu kimalased ja sajad erakmesilaste liigid, kes on sageli kohastunud spetsiifiliste taimekoosluste ja madalamate temperatuuridega pareminigi kui meemesilased.
Peamised ohud mesilastele ja tolmeldajate arvukuse langus
Viimastel kümnenditel on teadlased registreerinud tolmeldajate arvukuse ja mitmekesisuse murettekitava languse mitmel pool maailmas. Selle nähtuse taga ei ole ühteainsat põhjust, vaid tegemist on mitme koostoimiva surveteguriga. Üheks ulatuslikumaks probleemiks on elupaikade killustumine ja kadumine. Intensiivne maaharimine, monokultuuride levik ja linnaalade laienemine on vähendanud õiterikkaid niite ja looduslikke servaalasid, jättes putukad nälga pärast peamiste kultuurtaimede lühiajalist õitsemist.
Teine kriitiline oht tuleneb taimekaitsevahendite, eriti putukamürkide ja umbrohutõrjevahendite liigsest või valest kasutamisest. Pestitsiidid võivad mesilasi tappa otseselt või põhjustada neile kroonilist kahju, häirides nende orienteerumist, õppimisvõimet ja immuunsüsteemi. Lisaks mõjutavad mesilasperesid parasiidid ja haigustekitajad, näiteks Varroa lest ja mitmesugused viirushaigused, mille levikut soodustavad globaalne kaubandus ja kliimamuutustest tingitud ebatavalised ilmastikuolud.
Kuidas toetada tolmeldajaid aias, linnas ja igapäevaelus
Tolmeldajasõbraliku elukeskkonna kujundamisse saab panustada igaüks, sõltumata sellest, kas käsutuses on mitmehektariline talumaa, koduaed või väike korterirõdu. Lihtsaim ja tõhusaim viis on pakkuda putukatele toitu kogu hooaja vältel, varakevadest hilissügiseni. Selleks tasub kasvatada erineva õitsemisajaga kodumaiseid taimi, maitsetaimi ja õitsvaid põõsaid. Muru sagedase ja madala niitmise asemel võib jätta osa aiast niitmata lilleniiduks või tõsta niidukõrgust, võimaldades valgel ristikul ja võililledel õitseda.
Oluline samm on loobuda sünteetiliste umbrohu- ja putukatõrjevahendite kasutamisest koduses majapidamises. Lisaks toidule vajavad tolmeldajad pesitsuspaiku ja vett. Aeda paigaldatud putukahotell või kuivanud pilliroo- ja puupakkudest meisterdatud pesakastid pakuvad turvalist varju erakmesilastele. Kuivadel suvepäevadel on mesilastele suureks abiks madal veenõu, kuhu on asetatud kivid või samblatutid, et putukad saaksid turvaliselt ja uppumata juua. Kohalike mesinike toodangu eelistamine aitab omakorda hoida piirkondlikku mesindust elujõulisena.