Ülemaailmne mesilaste päev 2025
Ülemaailmne mesilaste päev pakub Eestis suurepärase võimaluse väärtustada neid väikesi, kuid asendamatuid abilisi meie looduses. See on aeg, mil saame üheskoos õppida tundma mesilaste rolli toidulaual ja ökosüsteemis, pöörates erilist tähelepanu nende kaitsele ning elutingimuste parandamisele meie koduaedades ja põldudel üle kogu riigi.
Millal on ülemaailmne mesilaste päev
Ülemaailmne mesilaste päev on eri aastatel samal kuupäeval - 20. mail.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Ülevaade ülemaailmsest mesilaste päevast
Eestis tähistatakse Ülemaailmset mesilaste päeva laiahaardeliselt, et tuua esile tolmeldajate kriitiline roll meie ökosüsteemide säilimisel ja globaalses toidutootmises. Erinevad kohalikud kogukonnad ja mesinike seltsid korraldavad sel puhul kaasahaaravaid töötubasid, harivaid loenguid ning peredele suunatud üritusi, kus tutvustatakse põhjalikult mesilaste keerulist elukorraldust ja nende asendamatut panust looduse tasakaalu. Olulise teemana käsitletakse ka mesilaspopulatsioonide vähenemise murettekitavaid põhjuseid, mille hulka kuuluvad intensiivne pestitsiidide kasutamine põllumajanduses, kliimamuutused ning looduslike elupaikade kiire kadumine. Eesti kogenud mesinikud jagavad väärtuslikke praktilisi nõuandeid, selgitades, kuidas iga inimene saab anda oma panuse – olgu selleks siis mesilassõbralike meetaimede istutamine oma aeda või rõdukasti, eelistades mahedalt kasvatatud toodangut või vältides kemikaale aiatöödes. See eriline päev liidab loodusentusiaste ja mesindushuvilisi, motiveerides ühiskonda tervikuna tegutsema mesilaste ja teiste tolmeldajate kindla tuleviku nimel.
Kes on mesilane ja tema roll?
Mesilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukas, kelle eluviis ja sotsiaalne struktuur on üks looduse imedest. Enamik mesilasliike elab kõrgelt organiseeritud kolooniates, kus valitseb range tööjaotus ja koostöö. Nende füüsiline ehitus, eriti karvane keha ja spetsiaalsed korjekorvikesed jalgadel, on täiuslikult kohastunud nektari ning õietolmu kogumiseks. Tolmeldajatena on mesilased asendamatud, sest just tänu neile saavad paljud kultuur- ja metsikud taimed viljuda, tagades seeläbi elurikkuse ja toiduahela toimimise. Mesilasperes on keskne roll emamesilasel ehk kuningannal, kelle ülesanne on järglaste tagamine, samas kui tuhanded töölismesilased hoolitsevad pesa ehituse, puhtuse, kaitse ja toiduvarude täiendamise eest. Mesilaste omavaheline kommunikatsioon on fenomenaalne – nad kasutavad keerukaid tantse ja feromoone, et edastada täpset teavet parimate toidukohtade kohta. Nad toodavad mett, mida on hinnatud nii toiduna kui ka loodusliku ravimina juba iidsetest aegadest. Paraku on need töökad putukad tänapäeval tõsises ohus elupaikade kadumise, kliimamuutuste ja põllumajanduskemikaalide tõttu, mistõttu on nende kaitse elutähtis kogu planeedi tervise seisukohalt.