Ülemaailmne malaariapäev 2025

Ülemaailmne malaariapäev keskendub Eestis teadlikkuse tõstmisele ja rahvusvahelise koostöö vajalikkusele, et peatada selle surmava nakkushaiguse levik. See on päev, mil kutsume üles kõiki kodanikke ja organisatsioone toetama ennetustööd ning investeerima teadusuuringutesse, mis aitavad päästa miljoneid elusid troopilistes ja subtroopilistes piirkondades üle kogu maailma.

Millal on ülemaailmne malaariapäev

Ülemaailmne malaariapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 25. aprillil.

KuupäevLiik
rahvusvaheline päev

Lähemalt ülemaailmsest malaariapäevast

Ehkki Eesti geograafiline asukoht ja kliima välistavad malaaria loodusliku leviku, on ülemaailmne malaariapäev siin äärmiselt oluline. See sündmus aitab tõsta kodanike teadlikkust haiguse laastavast mõjust, mis puudutab miljoneid inimesi arengumaades. Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises arengukoostöös ja tervishoiuvaldkonna toetamises, tunnistades, et malaaria ennetamine ning ravi on globaalne prioriteet. Päeva raames viiakse sageli läbi teavitustööd, kogutakse annetusi ja edendatakse teaduslikku koostööd, et töötada välja tõhusamad vaktsiinid ja ravimeetodid. Lisaks on see suurepärane võimalus tutvustada organisatsioone, mis tegelevad haiguse tõrjumisega kohapeal. Reisijatele jagatakse praktilist teavet profülaktika ja ohutusmeetmete kohta troopilistes piirkondades, tagades seeläbi meie kaasmaalaste turvalisuse välismaal viibides.

Lähemalt ülemaailmsest malaariapäevast

Mis on malaaria ja selle olemus?

Malaaria on potentsiaalselt surmav nakkushaigus, mis levib nakatunud emaste Anopheles-sääskede hammustuste kaudu. Haigust tekitavad Plasmodium’i perekonda kuuluvad parasiidid, kusjuures inimestele on kõige ohtlikumad P. falciparum ja P. vivax. Pärast nakatumist kulub tavaliselt 10 kuni 15 päeva esimeste sümptomite ilmnemiseni, milleks on kõrge palavik, kurnavad külmavärinad, tugev peavalu, iiveldus ning lihasvalu. Kui asjakohast ravi ei alustata õigeaegselt, võib haigus progresseeruda eluohtlikuks seisundiks, põhjustades aneemiat, neerude seiskumist või ajuturset. See tõbi on eriti levinud soojades ja niisketes piirkondades Aafrikas, Aasias ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Ennetamine on aga võimalik: soovitatav on kasutada insektitsiidiga töödeldud sääsevõrke, putukatõrjevahendeid ja võtta profülaktilisi ravimeid. Ravi põhineb tavaliselt artemisiniinil põhinevatel kombineeritud ravimitel, mis on osutunud väga tõhusaks. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teeb väsimatult tööd, et vähendada haigusjuhtude arvu, keskendudes eriti haavatavatele rühmadele nagu väikelapsed ja lapseootel naised.

Vaata veel