Ülemaailmne joogapäev 2025
Ülemaailmne joogapäev juhib tähelepanu iidsele India vaimsele ja kehalisele traditsioonile, mis ühendab liikumise, hingamise ning meelerahu. Tähtpäeva siht on toetada tervislikku eluviisi ja selgitada jooga mitmekülgset kasu inimese heaolule kogu maailmas. Sellest ülevaatest saad teada, kuidas tähtpäev alguse sai, milles seisneb jooga tegelik olemus ning miks sellel on väärtuslik koht ka tänapäeval.
Millal on ülemaailmne joogapäev 2025?
Ülemaailmne joogapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 21. juunil.
2025. aastal on ülemaailmne joogapäev laupäeval, 21.06.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Rahvusvahelise joogapäeva sünd ja ajalooline taust
Mõtte luua ülemaailmne joogapäev käis välja India peaminister Narendra Modi, esinedes vastava ettepanekuga ÜRO Peaassamblee ees 2014. aasta septembris. Oma kõnes selgitas ta, et jooga ei piirdu tavapärase liikumistreeninguga, vaid on terviklik elamisviis, mis toetab harmooniat inimese enda sees, suhetes teistega ja looduskeskkonnas. Pidevas kiirustamises ja pingetes vaevlevale kaasaegsele maailmale pakub jooga teed sisemise rahu ja tervisliku elutunnetuseni.
Algatus leidis rahvusvahelises kogukonnas haruldaselt laialdast heakskiitu. Juba 2014. aasta detsembris võttis ÜRO Peaassamblee konsensuse alusel vastu resolutsiooni 69/131, määrates 21. juuni ametlikuks ülemaailmseks joogapäevaks. Eelnõule avaldas kaasalgatajana toetust rekordiline arv riike – tervelt 175 liikmesriiki –, kinnitades idee üldinimlikku kandepinda sõltumata kultuurilistest ja poliitilistest erinevustest. Esimest korda tähistati seda päeva ametlikult 2015. aastal mastaapsete kogunemistega üle maailma, sealhulgas New Delhis, kus ühele vabaõhutunnile kogunes korraga kümneid tuhandeid osalejaid.
Selle kuupäeva määramisel oli oluline roll sügaval sümboolikal. 21. juuni märgib põhjapoolkeral suvist pööripäeva – päeva, mil valgust on kõige rohkem ja päike püsib taevas pikimalt. Joogatraditsioonis nähakse selles pöördelist ajahetke ning soodsat üleminekuperioodi, mis toetab vaimsete teadmiste vastuvõtmist ning meele ja keha puhastumist.
Joogafilosoofia lätked ja sügavam olemus
Mõiste „jooga“ tuleneb sanskritikeelsest sõnatüvest yuj, mis viitab sidumisele, ühendamisele või liitmisele. Filosoofiliselt tähendab see inimese isikliku teadvuse liitumist universaalse teadvusega ning kehalise, hingelise ja vaimse tasandi viimist ühtsesse kooskõlla. Tegu on mitme tuhande aasta vanuse India praktikaga, mille algseks eesmärgiks oli meele rahustamine, mõtetemüra summutamine ja sügava eneseteadvuseni jõudmine.
Lääne kultuuriruumis seostatakse joogat tihtipeale vaid füüsiliste asendite ehk asanatega, kuid klassikalises traditsioonis moodustavad need üksnes väikese osa terviklikust süsteemist. Tark Patanjali koondas jooga alustõed teosesse „Joogasutrad“, kus ta sõnastas kaheksaosalise teekonna (ashtanga). See terviklik tee hõlmab eetilisi põhimõtteid teiste suhtes (yama), isiklikku enesedistsipliini (niyama), kehaasendeid (asana), elujõu ja hingamise teadlikku juhtimist (pranayama), meelte tagasitõmbamist välismaailmast (pratyahara), keskendumisvõimet (dharana), meditatsiooni (dhyana) ning kõrgeimat virgunud teadvuse seisundit (samadhi).
Jooga positiivne mõju kehale ja meelele
Kaasaegne arstiteadus ja uuringud kinnitavad paljusid neid hüvesid, mida joogaharjutajad on tajunud läbi põlvkondade. Füüsilisest vaatevinklist aitab järjepidev praktika parandada lihaskonna painduvust, toetada liigeste liikuvust ning tugevdada luude ja lihaste vastupanuvõimet. Istuva töö ja vähese liikumisega inimestele toovad sihipärased venitusharjutused ning süvalihaste treenimine leevendust selja- ja kaelapiirkonna pingetele, parandades ühtlasi kehahoidu.
Vähem oluline pole jooga mõju närvisüsteemile ning vaimsele heaolule. Rahulik ja teadlik hingamine koos tähelepanu koondamisega lülitab sisse parasümpaatilise närvisüsteemi, mis vastutab organismi rahunemise ja rakkude uuenemise eest. See protsess langetab stressihormooni kortisooli hulka organismis, parandab öist und ning vähendab ärevuse ja depressiooni märke. Joogaga alustamine ei eelda tippvormi ega erilisi oskusi – tehnikaid saab hõlpsasti kohandada iga vanuse ja füüsilise tasemega inimestele, tehes selle kättesaadavaks kõigile tasakaaluotsijatele.
Joogapäeva tähistamise traditsioonid meil ja mujal
Joogapäeva tähistatakse rahvusvaheliselt mitmesuguste sündmustega, kus kohtuvad nii eluaegsed harjutajad kui ka need, kes teevad esimest tutvust. Levinud tavaks on saanud massilised kogunemised ja vabaõhutunnid kuulsates avalikes paikades, olgu selleks Times Square New Yorgis või Eiffeli torni ümbrus Pariisis. Tavaliselt järgitakse üritustel spetsiaalset ühist joogaprotokolli, mis sisaldab kergeid soojendusharjutusi, asanaid, hingamistehnikaid ning lõõgastavat meditatsiooni, võimaldades tuhandetel osalejatel harjutada ühes rütmis.
Eestis langeb joogapäev kokku suvise pööripäeva ning valgete jaanieelsete öödega, pakkudes harjutamiseks erakordselt meeleolukat keskkonda. Selle puhul pakuvad joogastuudiod, kultuuriasutused ja vabatahtlikud tasuta avatud tunde parkides, supelrandades ja spordisaalides. Need üritused loovad suurepärase võimaluse tutvuda erinevate joogasuundadega – alates voolavast vinyasast ja rahulikust yin-joogast kuni tasakaaluka hatha-joogani – ning tunda ühise vabaõhupraktika ühendavat ja ergastavat mõju.