Ülemaailmne hepatiidipäev 2025
Igal aastal tähistatav ülemaailmne hepatiidipäev juhib tähelepanu viirushepatiitidele, mille tagajärjel kaotab maailmas enneaegselt elu üle miljoni inimese aastas. Teemapäeva peamine siht on suurendada teadlikkust haiguse erisugustest vormidest, julgustada inimesi testima ning tagada vajalik ravi ja ennetus igaühele. Käesolev artikkel selgitab teemapäeva tagamaid, viirushepatiitide sümptomeid ja eripärasid ning võimalusi selle tõsise terviseohu tõkestamiseks.
Millal on ülemaailmne hepatiidipäev 2025?
Ülemaailmne hepatiidipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 28. juulil.
2025. aastal on ülemaailmne hepatiidipäev esmaspäeval, 28.07.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Teemapäeva kujunemislugu ja dr Baruch Blumbergi pärand
Ülemaailmseks hepatiidipäevaks valiti 28. juuli, mälestamaks Nobeli preemia laureaadi dr Baruch Blumbergi sünnipäeva. Dr Blumberg avastas 1967. aastal B-hepatiidi tekitaja ning lõi seejärel haiguse diagnoosimiseks esimese testi ja selle ennetamiseks vaktsiini. Tema teadussaavutused lõid kindla aluse tänapäevastele hepatiidiuuringutele ja aitasid päästa miljoneid elusid üle kogu maailma.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) lülitas hepatiidipäeva oma ametlike globaalsete tervisealgatuste nimistusse 2010. aastal. Varem tähistasid patsiendiorganisatsioonid ja ülemaailmne hepatiidiliit vastavat teemapäeva maikuus, kuid rahvusvahelise üksmeele saavutamise järel otsustati see siduda dr Blumbergi sünnikuupäevaga. Nüüdseks pakub see päev riikide valitsustele, meditsiinisüsteemile ja kodanikuühendustele olulist võimalust viirushepatiitide likvideerimisel saavutatud tulemuste ülevaatamiseks ning uute sihtide seadmiseks.
Viirushepatiitide tüübid: A-st kuni E-ni
Hepatiit tähendab maksakoe põletikku, mida võivad esile kutsuda mitmesugused tegurid, kuid rahvatervise vaates on kõige ohtlikumad just viirused. Neist eristatakse viit peamist tüüpi: A, B, C, D ja E. Kuigi need kõik kahjustavad esmajoones maksa ja võivad tekitada sarnaseid haigusnähte, erinevad nende nakatumisteed, kulg ja ravipõhimõtted üksteisest suuresti.
A- ja E-hepatiit kanduvad edasi eeskätt fekaal-oraalselt, eeskätt saastunud joogivee või toidu kaudu. Enamasti põhjustavad need lühiajalist ja ägedat haigestumist, mis ei muutu krooniliseks, kuigi E-hepatiit võib raseduse ajal kujuneda eluohtlikuks. B-, C- ja D-hepatiit levivad aga kokkupuutel nakatunud vere või teiste kehavedelikega – näiteks kaitsmata vahekorra, mittesteriilsete ilu- ja meditsiiniprotseduuride või süstalde korduvkasutuse tõttu. B-hepatiidi viirus võib sünnitusel kanduda emalt ka vastsündinule, muutudes imikueas peaaegu alati eluaegseks krooniliseks tõveks. D-hepatiit suudab aga paljuneda üksnes siis, kui organismis on juba B-hepatiidi viirus, muutes haiguskulu tavaliselt märksa agressiivsemaks.
Vaikne epideemia ja õigeaegse testimise tähtsus
B- ja C-hepatiiti nimetatakse tihti vaikseks epideemiaks, sest krooniline nakkus võib organismis pesitseda aastakümneid ilma ainsagi vaevuseta. Haigestunutel ei pruugi esineda tüüpilist naha kollasust ega tugevat kõhuvalu. Samal ajal hävitab nakkus märkamatult maksakudet, põhjustades fibroosi ja tsirroosi ning mitmekordistades maksavähi ohtu. Tõsised haigustunnused annavad endast sageli märku alles siis, kui elundi talitlus on juba pöördumatult kahjustatud.
Seetõttu on varajane testimine ja diagnoosimine hepatiidipäeva üks kesksemaid üleskutseid. Lihtne vereproov aitab viiruse olemasolu tuvastada enne, kui tekivad pöördumatud elundikahjustused. Testimine on tungivalt soovitatav neile, kes on saanud vereülekandeid enne doonorivere põhjaliku kontrolli kehtestamist, lasknud teha tätoveeringuid või neete puuduliku hügieeniga kohtades või puutuvad töös kokku vere ja teiste bioloogiliste vedelikega.
Ennetustöö, tänapäevane ravi ja 2030. aasta eesmärk
Viirushepatiitide ohjeldamine seisab kahel tugisambal: sihipärasel ennetusel ja kättesaadaval ravil. A- ja B-hepatiidi ennetamiseks on loodud ohutud ja kindlad vaktsiinid. B-hepatiidi vastane süstimine, mida tehakse paljudes maades kohe pärast lapse sündi, välistab ühtlasi ka nakatumise D-hepatiiti. Kuna C-hepatiidi vastu kaitsesüsti ei ole, põhineb selle profülaktika steriilsete vahendite nõudel meditsiinis ja iluprotseduuridel ning spetsiaalsetel kahjude vähendamise meetmetel.
C-hepatiidi ravis on viimastel aastakümnetel saavutatud tohutu läbimurre. Kaasaegsed otseviirusevastased ravimid (DAA) ravivad nakkuse välja enam kui 95 protsendil haigetest vaid kaheksa kuni kaheteistkümne nädalaga, olles organismile hästi talutavad. B-hepatiidi korral võimaldavad spetsiifilised viirusevastased preparaadid suruda viiruse aktiivsuse pikaajaliselt maha, pidurdades sellega maksahaiguse süvenemist.
Maailma Terviseorganisatsioon on püstitanud eesmärgi kaotada viirushepatiidid rahvatervise ohuna 2030. aastaks, vähendades uusi nakatumisi 90 ja surmajuhte 65 protsendi võrra. Ülemaailmne hepatiidipäev rõhutab, et selle sihi täitmine eeldab poliitilist otsustavust, tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamist ja haigusega kaasneva häbimärgistamise lõpetamist ühiskonnas.