Ülemaailmne eakatevastase vägivalla teadvustamise päev 2025
Ülemaailmne eakatevastase vägivalla teadvustamise päev tuletab meile Eestis meelde, kui oluline on kaitsta ja austada meie vanema põlvkonna esindajaid. See tähtpäev kutsub üles tagama vanuritele turvalise keskkonna, väärika kohtlemise ja vajaliku toe, et keegi ei peaks oma elusügisel tundma hirmu.
Millal on ülemaailmne eakatevastase vägivalla teadvustamise päev 2025?
Ülemaailmne eakatevastase vägivalla teadvustamise päev on eri aastatel samal kuupäeval - 15. juunil.
2025. aastal on ülemaailmne eakatevastase vägivalla teadvustamise päev pühapäeval, 15.06.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Teadlikkus eakatevastasest vägivallast ja selle ennetamisest
Eestis on ülemaailmsel eakatevastase vägivalla teadvustamise päeval keskne roll meie ühiskonna haavatavamate liikmete kaitsmisel ja nende hääle võimendamisel. Sel päeval ühendavad erinevad riigiasutused, vabaühendused ja kohalikud omavalitsused oma jõud, et viia läbi laiaulatuslikke teavituskampaaniaid, seminare ning avalikke arutelusid. Nende tegevuste peamine eesmärk on tõsta ühiskonna teadlikkust eakate väärkohtlemise eri vormidest – alates füüsilisest ja vaimsest vägivallast kuni rahalise ärakasutamise ja hooletusse jätmiseni. Väga oluline on arendada tugevat kogukondlikku tugivõrgustikku ning pakkuda eakatele endile turvalist platvormi, kus nad saavad muredest rääkida ja abi paluda. Samal ajal pööratakse suurt tähelepanu ka vägivalla ennetustööle, pakkudes pereliikmetele ja hooldajatele vajalikku koolitust, psühholoogilist nõustamist ning praktilist tuge koormusega toimetulekuks. Eestis on viimastel aastatel hakatud üha enam väärtustama eakate elukvaliteeti ja igapäevast turvatunnet, mis ongi selle teavituspäeva fookuses. Meid kõiki kutsutakse üles olema tähelepanelikumad ja hoolivamad naabrid ning sugulased, et märgata ohumärke ja pakkuda õigeaegset abi neile, kes ise enda eest seista ei suuda.
Kes on eakas ja kuidas teda määratleda?
Eakaks inimeseks peetakse üldjuhul isikut, kes on jõudnud oma eluteel vanemaealisesse etappi, mida Eestis ja paljudes teistes lääneriikides seostatakse tavapäraselt 65. eluaasta künnisega. Siiski ei ole eakus pelgalt numbriline näitaja, vaid selle määratlus võib olenevalt kultuurilisest taustast, sotsiaalsest kontekstist ja individuaalsest elukaarest suuresti varieeruda. Vananemisprotsess toob endaga kaasa mitmeid füüsilisi ja vaimseid muutusi, mis avalduvad igal inimesel erinevalt. Mõnel juhul võib esineda liikumisvõime langust, mäluhäireid või kroonilisi terviseprobleeme, nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja liigesevaevused. Samuti on loomulik, et selles eas väheneb töövõime ja suureneb vajadus pikemaajalise puhkuse ning taastumise järele. Samal ajal on eakad hindamatu elutarkuse, rikkalike kogemuste ja väärtuslike teadmiste kandjad, kel on ühiskonnas ja pereringis asendamatu roll. Paljud neist on pühendunud vanavanemad, pakkudes lastevanematele tuge ja luues järeltulevate põlvedega sooje ning hoidvaid suhteid. Selleks, et tagada eakate heaolu, on kriitilise tähtsusega toimivate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus ning tugevate tugistruktuuride olemasolu. Alati tuleb meeles pidada, et iga eakas on ainulaadne indiviid, kelle vajadused, soovid ja võimed on unikaalsed ning väärivad personaalset lähenemist.