Sorokasveet / Tsirgupäev 2025
Sorokasveet ehk tsirgupäev on Setumaal sügavalt juurdunud rahvakalendri tähtpäev, mis märgib lindude rände algust ja kevade ootust. Selle päevaga seotud maagilised toimingud ja iidsed rituaalid olid suunatud eelkõige talu viljakuse edendamisele, viljasaagi kaitsmisele ning kodulindude munemisvõime suurendamisele algaval kevadhooajal.
Millal on sorokasveet ehk tsirgupäev
Sorokasveet ehk tsirgupäev on eri aastatel samal kuupäeval - 9. märtsil.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Tsirgupäeva kombed ja ajalooline taust
Sorokasveet ehk tsirgupäev on Eesti rahvakalendris vaieldamatult üks värvikamaid ja sügavama tähendusega lindudele pühendatud tähtpäevi. Selle päeva kese asub uskumusel lindude suurest rändest: räägiti, et just nüüd hakkavad nelikümmend erinevat linnuliiki soojalt maalt suve ja päikese poole lendama. Setumaal oli kombeks küpsetada sel puhul erilisi paistekakke, mida kohalikus murdes kutsuti vatskadeks. Need küpsetised ei olnud vaid inimestele nautimiseks – osa neist viidi ohvriandina lindudele puuriitade otsa või teistesse kõrgematesse paikadesse. Traditsioon oli niivõrd tugev, et osa kakkudest hoiti alles kuni karjalaskepäeva või künnipäevani, et jagada neid siis karja ja kündjatega. Lisaks toidule kuulusid päeva juurde keerulised loitsud ja maagilised rituaalid, millega püüti hoida linde suviviljast ja marjaaedadest eemal. Samuti peetakse tsirgupäeva pesakastide ülespaneku alguseks, mis on koolilaste seas populaarne tegevus tänaseni. Eriline tähelepanu kuulus kanadele: et nad usinalt munele hakkaksid, viheldi neid kergelt ja lausuti vägevaid sõnu: "Loo mune! Loo mune!"
Setumaa tsirgupäev: maagia ja linnud
Sorokasveet ehk tsirgupäev kannab endas iidset sõnumit kevade taassünnist ja looduse uuest eluringist. Ajalooliselt on see päev olnud eriti oluline Setumaa kultuuris, kus lindude saabumist ei vaadatud vaid bioloogilise protsessina, vaid kui märki vaimsest ja füüsilisest uuenemisest. Usuti, et rändlinnud toovad endaga kaasa soojuse ja eluenergia, mis äratab maa talveunest. Seetõttu on tsirgupäeval sügavad juured maagilistes toimingutes, mille eesmärk oli kindlustada maa viljakus ja pererahva heaolu. Linnud ise olid sel päeval erilises aus – neid peeti omamoodi pühadeks saadikuteks, kellele valmistati spetsiaalseid toite ja kelle käitumise järgi ennustati tulevast suve. See püha rõhutab inimese ja looduse vahelist sümbioosi, kus igal elusolendil on oma roll universaalse tasakaalu hoidmisel. Tänapäevalgi tuletab sorokasveet meile meelde austust kõige elava vastu ja vajadust tähistada valguse võitu pimeduse üle.