Tatjanapäev 2025

Tatjanapäev ehk tanjapäev langeb 25. jaanuarile, liites ühte kirikukalendri märtripärandi ning hoogsa üliõpilaselu. 18. sajandil tudengite kaitsepühaku päevaks kujunenud tähtpäev märgib talvesessiooni lõppu ja nooruslikku vaimu. Sellest artiklist saab ülevaate püha Tatjana eluloost, päeva saamisest ülikoolipühaks ning kommetest Narvas ja teistes maades.

Millal on Tatjanapäev 2025?

Tatjanapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 25. jaanuaril.
2025. aastal on Tatjanapäev laupäeval, 25.01.2025.

KuupäevLiik
rahvakalender

Püha Tatjana elu ja märtrisurm

Püha Tatjana elu ja märtrisurm

Kirikukalendris meenutatakse 25. jaanuaril 3. sajandil Roomas tegutsenud püha Tatjanat. Ta sündis silmapaistvas ja auväärses kristlikus peres ning tõusis kohaliku koguduse diakonissiks, pühendades oma päevad puudustkannatajate toetamisele, põdurate eest hoolitsemisele ja kirikuelu edendamisele. Keiser Aleksander Severuse aegsete tagakiusamiste laine ajal Tatjana arreteeriti, sest ta keeldus kategooriliselt kummardamast riiklikke ebajumalaid ega taganenud oma usulistest veendumustest.

Pärimus räägib, et Tatjana ülekuulamisi ja piinamist saatsid erakordsed imed. Legendi kohaselt palvetas ta oma timukate hingeõndsuse eest ning viimased nägid tema kohal nelja kaitsvat inglit. Sellest nägemusest rabatuna võttis kaheksa piinajat vastu kristluse, mille eest neile määrati kiire surm. Tatjanat karistati jõhkralt: temalt lõigati lihatükke ja teda saeti, ent Jumala ingel parandas vangikongis tema haavad ning naine astus igal hommikul tagakiusajate ette täiesti tervena. Arvates, et tema sitkus peitub nõiutud juustes, lõigati need maha, ning seejärel viidi ta areenile näljase lõvi ette, kes aga heitis leebelt tema ette ega teinud talle liiga. Lõpuks, nähes kristlanna vankumatust, raiuti umbes 225. aastal nii Tatjanal kui ka tema isal pead maha.

Kirikupühast üliõpilaste kaitsepäevaks

Sajandeid tähistati 25. jaanuari üksnes kirikliku mälestuspäevana, kuid 18. sajand tõi sellesse põhjaliku akadeemilise pöörde. 25. jaanuaril 1755 kinnitas Vene keisrinna Jelizaveta oma allkirjaga Moskva ülikooli rajamise ametliku määruse. Kõrgkooli loomise peamisi eestvedajaid Ivan Šuvalov ajastas asutamisakti taotluslikult just sellele päevale, soovides teha väärika kingituse oma emale Tatjanale tema nimepäeva puhul.

Kõrgkoolihoone ning selle juurde kuulunud püha Tatjana kiriku sisseõnnistamisega kinnistus märtri kuju ülikoolipere meeltesse. Tatjanast sai ametlikult tudengite patroon, kelle poole pöörduti palvetega enne eksameid ja akadeemilistes ettevõtmistes edu tagamiseks. 19. sajandil laienes see kohalik püha üleüldiseks üliõpilaspäevaks, mil tavapärased seisuse- ja ametivahed kadusid ning õppejõud ja kasvandikud tähistasid semestri lõppu ühise perena.

Tatjanapäeva traditsioonid Eestis ja Narvas

Eesti kultuuriruumis on tatjanapäeva pidamine juurdunud eeskätt Narvas, kus seda hakati taaselustama 1990. aastate keskel. Tänu Tartu Ülikooli Narva kolledži tudengkonnale on tatjanapäevast kujunenud üks talvehooaja silmapaistvamaid akadeemilisi traditsioone, mis tõmbab joone alla esimesele semestrile ja juhatab sisse järgmise.

Pidustuste tähtsaimaks osaks on rebaste ehk esmakursuslaste pühalik vastuvõtmine akadeemilisse perre, mis meenutab paljuski Tartu volbriöö ja rebaste ristimise rituaale. Õhtu algab reeglina tõrvikurongkäiguga läbi talvise linna Narva linnuse poole. Hermanni kindluse ajaloolises miljöös annavad noored üliõpilasvande ning saavad pähe Narva kolledži sini-kollased teklid, millele järgneb hoogne pidu laulude, tantsu ja toostidega uue tudengipõlve auks.

Üliõpilaskombed ja tähistamine mujal

Ida-Euroopa ja slaavi kultuuriruumis peetakse tatjanapäeva ametlikuks tudengipühaks, mis langeb kokku talvise eksamiperioodi lõpu ja vaheaja algusega. Seetõttu on päevaga seotud rikkalik üliõpilasfolkloor, mille eesmärk on meelitada ligi head õppeõnne. Tavaks on näiteks hõigata avatud aknast välja eksamiõnne loitse või peita õpinguraamatu ja hinnetelehe vahele edu toovaid sümboleid.

Ülikoolilinnades algab tatjanapäev tihti akadeemiliste aktuste, parimate teadlaste ja üliõpilaste tunnustamise ning kiriklike tänujumalateenistustega. Päeva edenedes asendub ametlikkus vabaõhupidustustega, kus peetakse uisupidusid, rajatakse lumeskulptuure ja korraldatakse kontserte. See päev koondab noorusliku elurõõmu ja kergendustunde pärast suuri pingutusi, sulatades väärika akadeemilisuse kokku lõbusa karnevalimeeleoluga.

Vaata veel