Süütalastepäev 2025
Süütalastepäev on Eesti rahvakalendris vaikne ja vähetuntud püha, mis kuulub jõuluaja lõpupoole. Vanasti hoiduti sel päeval tõsisematest töödest, eriti ketramisest, ning kodu puhastati jõuluheintest ja prahist. Päeva peeti pahaendeliseks ja usuti, et sel ajal sündinud lapsi saadab elus ebaõnn, mistõttu möödus see aeg vaikselt.
Millal on süütalastepäev
Süütalastepäev on eri aastatel samal kuupäeval - 28. detsembril.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Süütalastepäeva kombed ja ajalugu
Süütalastepäev on Eesti rahvakalendrisse kuuluv vaikne ja endassevaatav tähtpäev, mille vältel oli tavaks igasugusest raskest tööst hoiduda. Eriliselt rõhutati ketrustööde keeldu – usuti, et ketramine ja muud sarnased käsitööd võivad sel päeval kaasa tuua õnnetust. Paljudes peredes kasutati seda aega hoopis kodu suurpuhastuseks, viies välja pühade ajal tuppa toodud jõuluheinad ja muu prahi, et valmistuda eelseisvaks uueks aastaks. Päeva varjutas aga tugev ebausk, kuna süütalastepäeva peeti üheks aasta õnnetumaks ajaks. Eriti kardeti sel päeval sündinud laste saatuse pärast, uskudes, et nende elutee saab olema tavapärasest raskem ja murerohkem. Kiriklik taust, mis meenutab kuningas Herodese käsul hukatud Petlemma lapsi, oli tugevamalt kanda kinnitanud Lõuna-Eestis, kus päeva pühitseti kirikukalendri järgi hoolsalt. Rahvapärimuses kandus see traagiline alatoon üle argielu piirangutesse, muutes päeva tõsiseks ja vaikseks. Tavaliselt veedeti see aeg kitsas pereringis, vältides lärmakaid koosviibimisi ja uute toimetuste alustamist.
Süütalastepäeva tähendus ja pärimuslikud uskumused
Süütalastepäeva jõudmine Eestisse on tihedalt seotud kristliku kiriku levikuga, olles algselt peamiselt kiriklik tähtpäev. Aja jooksul põimusid kiriklikud mälestusriitused kohalike rahvakommetega, andes päevale unikaalse sisu. Eestis kinnistus teadmine süütalastepäevast kui vaiksest ja mõnevõrra süngest ajast, mil tuli igapäevatöödest eemale hoida. Eriti oluliseks peeti ketrustööde vältimist, kuna vana uskumuse kohaselt võis see kahjustada naiste õnne ja kodu heaolu. Mõnel pool oli kombeks viia välja jõulupraht, et puhastada elamine sümboolselt kõigest halvast ja vanast. Lapsed ja täiskasvanud hoidusid sel päeval suurtest seltskondadest, eelistades rahulikku olemist oma pere keskel. Eriti tuntav oli päeva tähendus Lõuna-Eestis, kus kiriku mõju ja rahvalik ebausk segunesid tugevalt, luues kuvandi pühast, mis nõuab alandlikkust. Rahvasuu rääkis, et sel päeval sündinud on altimad eluraskustele ja õnnetustele. Kuigi vanasti oli sel päeval kindel koht kalendris, on süütalastepäev tänapäevaks Eesti ühiskonnas suures osas unustusse vajunud.