Sügisene madisepäev 2025
Sügisene madisepäev märgib rahvakalendris murrangulist aega, mil elusloodus vaibub ja seab end valmis peatselt saabuvaks talveks. Kirikukalendris meenutatakse sel päeval evangelist Matteust, samas kui rahva mälus seostub tähtpäev nii rangete töökitsenduste kui ka saatusliku 1217. aasta lahinguga. Käesolev artikkel annab ülevaate madisepäeva pärimuslikest uskumustest, ajaloolisest taustast ning pühaku eluloost.
Millal on sügisene madisepäev 2025?
Sügisene madisepäev on eri aastatel samal kuupäeval - 21. septembril.
2025. aastal on sügisene madisepäev pühapäeval, 21.09.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Looduse taandumine ja sügisene eluring
Rahvapärimuses nähakse sügist madisepäeva selge piiritähisena, mis moodustab otsese vastandi kevadisele madisepäevale. Kui kevadel kogu elusloodus virgus ja tärkas, siis sügisel tõmbus elutegevus tagasi maa sisse. Pärimuslike teadmiste järgi asuvad ussid ja maapinna putukad just madisepäeval endale talvepesi otsima, valmistudes pikaks külmaperioodiks. Madude pugemist maa alla võeti kindla märgina sellest, et suvesoojad ilmad on selleks aastaks pöördumatult läbi saanud.
Samuti seostus selle tähtpäevaga tüütute putukate, iseäranis sääskede ja kärbeste kadumine tubadest ning loodusest. Rahvauskumuste kohaselt jäid putukad madisepäeval talveunne või hävisid sootuks. Sügise süvenedes võisid talupidajad kergemalt hingata: suvi läbi kariloomi ja inimesi piinanud parmud ning sääsed ei seganud enam igapäevaseid toimetusi ning varasem putukarohkus asendus jaheda ja rahuliku ajaga.
Madisepäeva töökitsendused ja keelud
Nagu mitmete teiste tähtsate murdepäevade puhul, seati ka sügisesel madisepäeval sisse ranged töökitsendused, mille rikkumist peeti ohtlikuks. Üheks keskseks tabuks kujunes vilja külvamise keeld. Usuti, et madisepäeval mulda külvatud seeme ei suuda korralikku saaki kasvatada, vaid tärkab nõrgana või hävib talvekülmade käes. Seetõttu pöörati tähelepanu pigem juba koristatud saagi aitadesse paigutamisele ja pooleliolevate tööde lõpetamisele, mitte uue vilja alustamisele.
Teine tuntud keeld puudutas tule süütamist ja põletamist tubades. Hämaruse saabudes välditi tubase tule läitmist või tehti seda äärmiselt kokkuhoidlikult. Tulekeelu peamiseks põhjuseks oli soov säästa hooneid ja majapidamist tuleõnnetuste eest, samuti püüti vältida kurja silma tähelepanu või putukate taasäratamist valguse abil. Madisepäev tuli mööda saata rahulikus meeles, lastes elul omasoodu talvisele režiimile üle minna.
Püha Matteuse pärand kirikuloos
Kirikukalendri järgi on sügisene madisepäev pühendatud apostel ja evangelist Matteusele, kelle nimest kujunes rahvasuus Madis. Enne Jeesuse jüngriks saamist pidas Matteus Kapernaumas maksukoguja ehk tölneri ametit, korjates elanikelt makse Rooma riigi heaks. Maksunõudja tööd peeti tollal patuseks ja põlatud tegevuseks, kuid Matteus jättis oma senise ameti otsekohe maha, kui Jeesus teda kutsus. Kristlik kirik peab teda esimese evangeeliumi loojaks, mille kirjutamisaeg paigutatakse vahemikku 60.–90. aastat.
Pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist kuulutas Matteus kristlikku sõnumit Juudamaal, Pärsias ja Etioopias, kus ta leidis oma otsa märtrina. Varasema elukutse tõttu on Püha Matteus kujunenud pankurite, arveametnike, maksu- ja tollitöötajate ning turvameeste kaitsepühakuks. Eestis kannavad tema nime ja on temale pühitsetud kaks ajaloolist kirikut: Harju-Madise ja Järva-Madise, mis on hoidnud pühaku mälestust elavana mitme sajandi vältel.
Madisepäev Eesti ajaloopärandis
Sügisesel madisepäeval on kindel ja kaalukas koht Eesti kirjalikus ajaloos. 21. septembril 1217 peeti Madisepäeva lahing, mis oli Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse üks otsustavamaid relvakokkupõrkeid. Viljandi lähistel toimunud lahingus astusid eestlaste ühendatud malevad vastu Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu ning nendega liitunud liivlaste ja latgalite väele.
Võitlus päädis eestlaste väe lüüasaamisega ning lahinguväljal langes Sakala vanem Lembitu, kes oli olnud vastupanuliikumise väljapaistvaim juht. Samas lahingus sai surmavalt haavata ka liivlaste juht Kaupo. Madisepäeva lahing halvas pikaks ajaks Kesk- ja Lõuna-Eesti organiseeritud vastuhaku, mistõttu tähistab see päev meie ajalooteadvuses mitte üksnes sügise algust, vaid ka traagilist saatusepööret.