Rahvusvaheline solidaarsuse päev 2025
Ülemaailmse ebavõrdsuse vähendamine ja kriisidega toimetulek eeldab riikide, kogukondade ja üksikisikute tihedat ühist pingutust, mida rõhutab rahvusvaheline solidaarsuse päev. See ÜRO algatatud tähtpäev seab keskmesse universaalsed inimõigused, solidaarse vastutuse ning sotsiaalselt õiglase arengu. Artikkel annab ülevaate päeva ajaloost, solidaarsuse väärtusest vaesuse seljatamisel ja selle põhimõtete rakendamisest nii globaalpoliitikas kui ka meie igapäevaelus.
Millal on rahvusvaheline solidaarsuse päev 2025?
Rahvusvaheline solidaarsuse päev on eri aastatel samal kuupäeval - 20. detsembril.
2025. aastal on rahvusvaheline solidaarsuse päev laupäeval, 20.12.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Rahvusvahelise solidaarsuse päeva kujunemislugu ja ÜRO roll
Tähtpäeva juured ulatuvad sajandivahetusse, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tunnistas solidaarsuse 21. sajandi rahvusvahelise suhtluse üheks nurgakiviks. Aastal 2000 vastu võetud aastatuhande deklaratsioonis toodi esile, et globaalsete raskustega toimetulekuks tuleb kohustusi ja hüvesid jaotada õiglaselt, arvestades iga riigi suutlikkust. Raskustes või ebasoodsas seisus olijad peavad saama toetust nendelt, kelle käsutuses on laiemad ressursid ja suurem võimekus.
Ametliku otsuse kuulutada 20. detsember rahvusvaheliseks solidaarsuse päevaks võttis ÜRO Peaassamblee vastu 2005. aasta lõpus resolutsiooniga 60/209. See samm tulenes sama aasta ülemaailmsest tippkohtumisest, kus seati sihiks tõhusam võitlus vaesusega ja sotsiaalse arengu programmide tugevdamine. Tähtpäeva tähistamisega põimiti ühte ka 2002. aastal asutatud Maailma Solidaarsusfondi eesmärgid, mis keskenduvad inimarengu toetamisele ning äärmusliku vaesuse vähendamisele arengumaades.
Solidaarsuse roll vaesuse vähendamisel ja kestlikus arengus
Rahvusvahelises plaanis ei tähenda solidaarsus pelka empaatiat ega heasoovlikkust, vaid selget kohustust viia ellu struktuurseid ümberkorraldusi. Tegevuskava 2030 raames 2015. aastal kinnitatud ÜRO kestliku arengu eesmärgid seavad sihikule sügava vaesuse ja näljahäda lõpetamise ning kõigile kättesaadava haridussüsteemi ja arstiabi loomise. Neid eesmärke on võimatu ellu viia ilma arenenud maade ja arenguriikide tegeliku ning tiheda partnerluseta.
Piirkondade ja riikide siseselt süvenev majanduslik kihistumine tekitab pingeid, pidurdab majanduse arengut ja suurendab sotsiaalset ebastabiilsust. Solidaarsuse päev juhib seetõttu tähelepanu rahvusvahelise kaubandus- ja rahandussüsteemi reformimise hädavajalikkusele, vältimaks varade kogunemist vaid üksikutesse keskustesse ning tagamaks hüvede õiglast jagunemist ja arengutoetuste suunamist kõige nõrgematele elanikkonnakihtidele.
Ülemaailmsed kriisid ja jagatud vastutus pidevalt muutuvas maailmas
Tänapäeva omavahel seotud maailmas ei piirdu suured kriisid kunagi ühe riigi territooriumiga. Kliimamuutused, nakkushaiguste levik, sõjalised konfliktid ja sunniviisiline ränne tõestavad, et enesessetõmbumine ei taga julgeolekut. Kliimakriisi mõjud – põuad, üleujutused ja elukeskkonna hävimine – tabavad sageli valusaimalt just neid maid, kelle heitkogused on olnud tühised. Seetõttu tähendab solidaarsus eelkõige kliimaõiglust: suuremate saastajate ja tehnoloogiliselt arenenud riikide kohustust aidata haavatavatel piirkondadel muutustega toime tulla.
Hiljutine globaalne tervishoiukriis tõi eredalt nähtavale ka ebavõrdsuse vaktsiinide ja arstimite kättesaadavuses. Solidaarsuspäev tuletab meelde, et ülemaailmne julgeolek ja tervislik heaolu on terviklikud: seni, kuni osa inimkonnast kannatab lahendamata ohtude käes, pole keegi täielikus ohutuses. Mitmepoolsed kokkulepped, teadussaavutuste vaba levitamine ning koordineeritud humanitaarabi on kriiside ärahoidmisel ja nende leevendamisel kriitilise tähtsusega.
Kogukondade solidaarsus ja iga inimese panus
Olgugi et solidaarsuse päev seab fookuse sageli riikidevahelistele lepingutele ja programmidele, võrsub tegelik solidaarsus rohujuuretasandilt. Terve ja sidusa ühiskonna vundamendiks on inimeste soov märgata abivajajaid, panustada vabatahtlikuna ning võidelda diskrimineerimise ja tõrjutuse vastu. Vabaühendused, heategevuslikud organisatsioonid ja kohalikud algatused jõuavad kriitilise abiga haavatavate sihtrühmadeni sageli kõige kiiremini.
Igaüks saab solidaarsust praktiseerida oma igapäevaste tarbimisotsustega. Valides õiglase kaubanduse (Fairtrade) märgiga tooteid, kindlustatakse arengumaade põlluharijatele ja töölistele väärikas töötasu ning inimlikud töötingimused. Lisaks avaldub solidaarsus kohalike abivajajate toetamises, vähemusrühmade kaasamises ja eri ühiskonnakihtide vahelises dialoogis, mis kõik aitavad luua kaasavamat ja õiglasemat maailma.