Rollapäev 2025
Setomaal 18. augustil tähistatav rollapäev on omapärane õigeusu ja maarahva traditsioonide põimumiskoht, mis on pühendatud märtritele Florosele ja Laurosele. Hobuste kaitsjatele pühendatud tähtpäeval sai talurahva peamine abiline väljateenitud puhkust ja erilist hoolt, samas kui kirikus pühitseti peatselt mulda minevat rukkiseemet. Ülevaatest saab teada, kuidas kujunes rollapäeva kombestik, miks austati just hobuseid ning millist rolli mängis külarahvast liitev kirmas.
Millal on rollapäev 2025?
Rollapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 18. augustil.
2025. aastal on rollapäev esmaspäeval, 18.08.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Püha usuline taust ja nime kujunemine
Rahvasuus juurdunud nimetus „rollapäev” – mida mõnel pool kutsutakse ka frolapäevaks või hrolapäivaks – ammutab nime varakristlikelt märtritelt Floroselt ja Lauroselt. Usutraditsiooni järgi olid need vennad teise sajandi Ilüüria kiviraidurid, kelle kindlameelsus usus ja selle nimel vastuvõetud märtersurm tõstsid nad idakiriku austatuimate pühakute sekka. Aja jooksul kinnistus õigeusu pärimuses arusaam Florosest ja Laurosest kui kariloomade, eriti aga hobuste taevastest hoidjatest.
Setomaa omapärases kultuuriruumis sulasid kanooniline kirikukalender ning maarahva elutunnetus tihedalt kokku. Keerulised kreekapärased nimed mugandusid kohalike keelepruugis pehmemaks ja suupärasemaks, tänu millele leidis kiriklik mälestuspäev loomuliku ja kindla koha kohalikus aastaringis.
Hobusepüha tähendus ja ranged tööpiirangud
Kuna pühakuid Florost ja Laurost austati hobuste taevaste hoidjatena, oli rollapäev eelkõige hobusepüha. Talumajapidamise asendamatule töö- ja veoloomale võimaldati sel päeval täielikku rahu. Raske talutöö tegemine oli rangelt välistatud: hobuseid ei tohtinud rakendada vankri ette, nendega ei küntud ega veetud koormaid. Pärimuse järgi võinuks töökeelu rikkumine tuua loomale kaela tõsise tõve, vigastuse või muu saatusliku õnnetuse.
Tööseisaku kõrval kanti hobuste eest erilist hoolt. Loomadele anti paremat vilja, leiba ning soola, nende karvkate harjati hoolikalt puhtaks ja lakkadesse punuti kaunistusi. Mitmel pool viidi hobused jõkke või järve suplema, et vesi kosutaks nende jõudu ja tagaks tervise. Tegemist oli siira tänupühaga loomale, kelle turjal oli lasunud kogu suvine põllu- ja heinatöö raskus.
Rukkiseemne pühitsemine ja ettevalmistused külviks
Augusti keskpaik ja teine pool tähistavad põllutöödes pöördelist aega, kus suvine saagikoristus ulatab käe uue saagiaasta ettevalmistustele. Kuna rollapäev langes ajaliselt kokku talirukki külvihooaja algusega, omandas see päev tugeva leivaviljaga seotud tähenduse.
Traditsioon nägi ette, et rollapäeval võeti kirikusse kaasa vakaga või kotikesega rukkiseemet, mida vaimulik teenistuse ajal õnnistas. Kodus segati pühitsetud terad ülejäänud külviseemne hulka. Loodeti, et kiriklik õnnistus kaitseb noort orast talvekülmade ja haiguste eest ning tagab taluperele tulevaks aastaks kindla leivasaagi.
Kirmas ja külarahva kogunemine
Nagu Setomaa tähtpäevadele omane, kuulus ka rollapäeva juurde lahutamatult kirmas ehk ühine külapidu. Kirikliku teenistuse ja palvuste lõppedes kogunesid kohalikud elanikud ning naaberküladest saabunud külalised kirikuaeda või sealsamas kõrval asuvale peoplatsile.
Kirmas täitis asendamatut sotsiaalset funktsiooni: see oli koht, kus saadi kokku sugulastega, jagati uudiseid, tantsiti pillilugude saatel ning lauldi seto leelot. Enne raskete ja kurnavate sügiseste rehe- ning põllutööde algust pakkus rollapäeva kirmas võimalust puhata, tunda rõõmu koosolemisest ja kinnitada kogukondlikke sidemeid.