Rahvusvaheline viipekeelte päev 2025
Rahvusvaheline viipekeelte päev keskendub viipekeelte kaitsmisele ja edendamisele ning kurtide ja vaegkuuljate keelelise enesemääramise tugevdamisele kogu maailmas. Tähtpäev rõhutab, et viipekeel on lahutamatu inimõigus, mis loob kurtidele võrdsed võimalused hariduse omandamisel, teabe hankimisel ja ühiskonnas osalemisel. Sellest artiklist saab teada, kuidas tähtpäev alguse sai, milline on viipekeelte tegelik olemus, milline on eesti viipekeele staatus ja kuidas saame üheskoos luua ligipääsetavama keskkonna.
Millal on rahvusvaheline viipekeelte päev 2025?
Rahvusvaheline viipekeelte päev on eri aastatel samal kuupäeval - 23. septembril.
2025. aastal on rahvusvaheline viipekeelte päev teisipäeval, 23.09.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Tähtpäeva alguslugu ja ÜRO resolutsioon
Rahvusvahelise viipekeelte päeva tähistamisele pani aluse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, kiites 2017. aasta detsembris heaks seda kinnitava resolutsiooni. Esimest korda tähistati seda ametliku tähtpäevana 2018. aastal. Algatuse eestvedajaks oli Kurtide Maailmaliit (World Federation of the Deaf), mis esindab kümneid miljoneid viiplejaid ja koondab rahvuslikke kurtide organisatsioone üle terve planeedi.
Tähtpäeva kuupäevaks valiti teadlikult 23. september, mil 1951. aastal asutati Roomas Kurtide Maailmaliit. See päev sobitub ka rahvusvahelisse kurtide nädalasse, mida korraldatakse septembrikuu lõpus juba alates 1958. aastast. ÜRO resolutsiooni vastuvõtmine andis kurtide kogukonna eesmärkidele ülemaailmse kõlapinna ning tuletas riikidele meelde kohustust toetada viipekeelte püsimist ja õpetamist.
Viipekeelte struktuur ja keeleline rikkus
Üsna laialt on levinud väärarusaam, nagu oleks viipekeel rahvusvaheliselt üks ja seesama või lihtsalt kõneldava keele kätega esitatud mugandus. Tegelikult on viipekeeled iseseisvad ja loomuliku arengu teel sündinud keelesüsteemid, millel on täiesti oma grammatika, lauseehitus ja sõnavara. Viipekeeled ei toetu helidele, vaid visuaal-ruumilisele väljendusele: mõtteid väljendatakse käevormide, asukoha, liikumise ja selle suuna ning suu- ja miimikaliigutuste koosmõjul.
Planeedil on kasutusel üle kolmesaja erineva viipekeele. Igas riigis ja piirkonnas on aja jooksul kujunenud oma keel või murded, mistõttu erinevad näiteks eesti, soome, briti ja ameerika viipekeeled teineteisest täpselt sama palju kui sealsed kõnekeeled. Viipekeeled elavad pidevas muutumises koos ümbritseva kultuuri, tehnoloogia ja ühiskonnaga, täienedes uute viibetega ning kandes edasi kurtide pärandit.
Eesti viipekeele areng ja seaduslik positsioon
Eesti viipekeel on siinse kurtide kogukonna emakeel ja Eesti vaimse pärandi asendamatu osa. Selle kujunemine iseseisvaks keeleks sai alguse 19. sajandi teisel poolel, mil Vändras avati esimene kurtide kool. Sellest ajast peale on keel levinud põlvest põlve nii koolides kui ka kurtide peredes, kasvades elavaks, nüansirikkaks ja toimivaks suhtlusvahendiks.
Õigusruumis saabus eesti viipekeelele märkimisväärne tunnustus 2007. aastal, mil keel kanti keeleseadusesse iseseisva keelena, mitte kõnekeele asendussüsteemina. Seadus tagab kurtidele õiguse suhelda ametiasutustega viipekeeles, kasutada tõlketeenust ning saada viipekeelset haridust. Eesti Kurtide Liit ja Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing teevad järjepidevat tööd keele arendamisel, sõnavara talletamisel ning tõlketeenuste kättesaadavuse parandamisel.
Juurdepääsetavus ja inimõiguste tagamine igapäevas
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon sätestab, et kurtidel peavad olema teistega võrdsed võimalused, mis tähendab otsest vajadust viipekeelse info järele. Viipekeeletõlge ei kujuta endast erilist soosingut, vaid põhilist eeltingimust selleks, et viipekeelne inimene saaks käia tööl, pöörduda arsti poole, osaleda hääletamisel või saada elutähtsaid ohuteateid. Kriisiolukorras võib viipekeelse info puudumine või hilinemine seada ohtu inimelusid.
Kuigi digilahendused, subtiitrid ja internetipõhine tõlge on loonud uusi võimalusi, püsivad mitmed kitsaskohad. Subtiitrite lugemine ei asenda alati emakeelset viipekeelt, olles keeruline näiteks lastele või eakatele. Professionaalsete viipekeeletõlkide vähesus ning teenuse ebaühtlane rahastamine loovad kurtidele igapäevaelus takistusi, mille lahendamiseks on tarvis riigi ja kohalike omavalitsuste järjepidevat tuge.
Päeva tähistamine ja ühiskondlik teadlikkus
Rahvusvahelist viipekeelte päeva tähistatakse mitmesuguste avalike kogunemiste, seminaride, keeletöötubade ja kultuuriprogrammidega. Mitmel pool maailmas valgustatakse 23. septembri õhtul hooneid ja vaatamisväärsusi sinise valgusega, mis väljendab ühtsust kurtide kogukonnaga ning austust keelelise mitmekesisuse vastu.
Tähtpäeva eesmärkide saavutamisele saab kaasa aidata igaüks. Heaks sammuks on tutvuda eesti viipekeele põhitõdedega, õppida selgeks sõrmendtähestik või omandada igapäevased viisakusväljendid. Samuti tasub toetada kurtide kultuuri ning nõuda haridusasutustelt ja meediakanalitelt paremat ligipääsetavust, et viipekeelsed saaksid ühiskonnas tegutseda võrdsete liikmetena.