Rahvusvaheline puhta energia päev 2025
Rahvusvaheline puhta energia päev toonitab vajadust asendada saastavad fossiilkütused säästvate allikatega, et tagada looduse säilimine ning kindel varustuskindlus. See tähtpäev tuletab meelde, et rohepööre on lisaks keskkonnahoiule ka tänapäevase majanduskasvu ning elukvaliteedi asendamatu eeldus. Artiklis anname ülevaate teemapäeva saamisloost, puhta energia tehnoloogilistest edusammudest, sotsiaalselt õiglasest üleminekust ning Eesti püüdlustest säästliku energiatootmise arendamisel.
Millal on rahvusvaheline puhta energia päev 2025?
Rahvusvaheline puhta energia päev on eri aastatel samal kuupäeval - 26. jaanuaril.
2025. aastal on rahvusvaheline puhta energia päev pühapäeval, 26.01.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Teemapäeva loomine ja rahvusvaheline koostöö
ÜRO Peaassamblee kuulutas 26. jaanuari rahvusvaheliseks puhta energia päevaks 2023. aasta augustis heaks kiidetud resolutsiooniga. Valitud kuupäeval on sümboolne väärtus, sest just 26. jaanuaril 2009 loodi Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (IRENA). See valitsustevaheline ühendus toetab riike taastuvenergiale üleminekul ning koostab strateegilisi analüüse ja soovitusi energiapoliitika edendamiseks.
Tähtpäeva sisseseadmise ajendiks oli soov teadvustada energiapöörde kriitilist tähtsust laiemale üldsusele ning hoida teemat kindlalt globaalse poliitika fookuses. Esimest korda tähistati seda päeva ametlikult 2024. aastal, tähistades ühtlasi IRENA asutamise 15. aastapäeva. ÜRO resolutsioonis rõhutati, et puhta energia kättesaadavus on otseselt põimunud vaesuse leevendamise, toiduga kindlustatuse ja inimõiguste tagamisega.
Miks on puhasenergia pööre möödapääsmatu?
Ligikaudu kolmveerand maailma kasvuhoonegaaside heitest pärineb energia tootmisest ja tarbimisest. Kivisöe, nafta ja maagaasi põletamine massilises mahus kiirendab kliima soojenemist ning kutsub esile üha rängemaid ilmastikunähtusi, sealhulgas laastavaid üleujutusi ja pikaajalisi põuaperioode. Kliimamõjude kõrval halvendab fossiilkütuste kasutamine õhukvaliteeti, mille tagajärjel sureb igal aastal enneaegselt miljoneid inimesi kogu maailmas.
Üleminek taastuvenergiale on lahutamatult seotud Pariisi kliimaleppe sihtidega ning ÜRO säästva arengu eesmärkidega, mille seas on taskukohase, kindla ja kaasaegse energia tagamine kõigile. Taastuvate loodusvarade kasutuselevõtt tugevdab ühtlasi riikide energiajulgeolekut, sest kohalik tootmine vähendab sõltuvust rahvusvahelistest ebastabiilsetest kütusetarnetest ning maailmaturu heitlikest hindadest.
Peamised puhta energia allikad ja kaasaegne tehnoloogia
Puhas energia koondab endas mitmesuguseid taastuvaid ja madala süsinikuheitega allikaid. Viimasel kümnendil on kõige jõulisemalt edasi liikunud päikese- ja tuuleenergeetika, mille seadmete odavnemine ja tehniline areng on teinud neist paljudes piirkondades uutest fossiilkütuste jaamadest soodsama valiku. Nende kõrval aitavad süsteemi tasakaalustada traditsioonilisem hüdroenergia, maasisesest soojusest toodetud geotermaalenergia ning säästlik bioenergia.
Kuna tuule- ja päikeseenergia tootmine kõigub vastavalt ilmastikule, on tootmisseadmete kõrval keskse tähtsusega energiasalvestus. Tööstuslikud akupargid, pumphüdroelektrijaamad ja rohelise vesiniku tootmine aitavad tootmistippude ajal energiat talletada ning seda madalama tootlikkusega aegadel võrku anda. Koos nutikate tarkvõrkudega kindlustavad need süsteemid elektrivõrgu paindlikkuse ja varustuskindluse.
Õiglane üleminek ning sotsiaalne mõõde
Rohepöörde elluviimisel peetakse üha olulisemaks õiglase ülemineku tagamist. See lähenemine eeldab, et energiasektori uuendamine ei süvendaks ühiskondlikku ebavõrdsust ega jätaks hätta piirkondi, mille majandus on tuginenud traditsioonilisele tööstusele. Kivisöe- või põlevkivikaevanduste ja fossiilsete elektrijaamade sulgemisega peavad kaasnema toetusmeetmed kohalikele elanikele, sealhulgas uued töökohad, ümberõppevõimalused ja sihipärased investeeringud kohalikku majandusellu.
Rahvusvahelises vaates tähendab õiglane pööre ka arengumaade abistamist. Mitmel pool Aafrikas ja Aasias puudub miljonitel inimestel elektrivõrgu ühendus, mistõttu toidu valmistamisel põletatakse tervist kahjustavat puitu ja sütt. Detsentraliseeritud puhta energia projektid, näiteks kohalikud päikesejaamad ja mikrovõrgud, loovad neile kogukondadele võimaluse tarbida elektrit ilma kulukate ja keskkonda saastavate tsentraalsete fossiiljaamade rajamiseta.
Eesti teekond ja tulevikuväljavaated puhta energia arendamisel
Eesti energiatootmine on pikka aega toetunud kohalikule põlevkivile, mis tagas küll märkimisväärse energiasõltumatuse, kuid tekitas suure süsinikujälje. Viimaste aastate jooksul on siinne energiapilt märgatavalt teisenenud: päikeseparkide võimsus on mitmekordistunud ning töös on maismaa- ja meretuuleparkide projektid, mille eesmärk on katta riigi aastane elektritarbimine taastuvatest allikatest.
Kuna tootmine muutub hajutatumaks, seisneb peamine ülesanne elektrivõrgu stabiilsuse tagamises. Selle saavutamiseks rajatakse uusi liine, uuendatakse alajaamu ning kavandatakse energiasalvesteid ja juhitavaid tootmisvõimsusi. Lisaks pakub Eesti tugev IT-sektor soodsat pinnast paindlike elektriturulahenduste ja targa tarbimise süsteemide arendamiseks, mis lihtsustavad puhta energia lõimimist igapäevaellu ja ettevõtlusse.