Rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev 2025
Rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev seab fookusesse planeedi eluslooduse hoidmise ja tervete ökosüsteemide säilimise. Tähtpäev tuletab meelde, et liikide ja nende elupaikade käekäigust sõltuvad vahetult meie toidulaud, puhas vesi, stabiilne kliima ning igapäevane elukeskkond. Käesolev artikkel annab ülevaate päeva ajaloost, elurikkust varitsevatest ohtudest ja võimalustest, kuidas igaüks saab toetada looduse tasakaalu.
Millal on rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev 2025?
Rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev on eri aastatel samal kuupäeval - 22. mail.
2025. aastal on rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev neljapäeval, 22.05.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Kuidas tähtpäev alguse sai ja mida tähendab bioloogilise mitmekesisuse konventsioon?
Rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse päeva lättekohaks on 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Dokumendi lõplikus sõnastuses jõuti kokkuleppele sama aasta 22. mail Nairobis ning see kuupäev valiti hiljem ülemaailmseks tähtpäevaks. Algselt peeti päeva detsembri lõpus, mil leping ametlikult jõustus, kuid 2000. aastal otsustas ÜRO Peaassamblee nihutada selle maikuusse, et tagada laialdasem ülemaailmne kõlapind ja vältida kattumist pühadega.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon kuulub maailma laiahaardelisemate keskkonnalepete hulka. Kokkulepe toetub kolmele alussambale: elurikkuse kaitse, loodusressursside kestlik tarbimine ning geneetiliste varude kasutamisest tekkiva tulu õiglane ja võrdne jagamine. Iga-aastane tähtpäev loob võimaluse vaadata üle riikide saavutused ning tuletada ühiskonnale meelde, et püsiv majanduslik toimetulek saab tugineda vaid loodusvarade säilimisele.
Bioloogilise mitmekesisuse olemus ja selle vältimatu vajalikkus
Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus väljendab elu kogu kirevust meie planeedil, jagunedes kolmele omavahel seotud tasandile: liigisisene geneetiline mitmekesisus, liikide mitmekesisus ning ökosüsteemide mitmekesisus. See mõiste ei piirdu vaid kauge vihmametsa haruldaste liikidega, vaid hõlmab ka koduaias toimetavaid putukaid, mullas peituvaid mikroorganisme, metsi, rabasid ja siseveekogusid.
Terved ökosüsteemid toodavad inimkonnale eluliselt vajalikke ökosüsteemiteenuseid. Nende sekka kuuluvad taimede tolmeldamine, viljaka mulla säilitamine, süsiniku talletamine, vee looduslik filtreerimine ning kaitse erosiooni ja üleujutuste eest. Lisaks tugineb arvestatav osa tänapäeva ravimitest ning põllukultuuridest looduslikule pärilikkusainele. Liigirikas elukooslus on märksa vastupidavam ja suudab tõhusamalt kohaneda muutuvate keskkonnatingimuste, haiguste ja äärmuslike ilmastikuoludega.
Mis ohustab elurikkust tänapäeval?
Teadlaste hinnangul ületab liikide väljasuremise kiirus inimtegevuse mõjul looduslikku fooni sadu kordi. Kõige ulatuslikumaks ohuks on looduslike elupaikade hävimine ning nende killustumine, mida veavad tagant intensiivpõllumajandus, metsarie, linnade laienemine ja transporditaristu ehitus. Kui elupaigad taanduvad liiga väikesteks ja isoleeritud saarekesteks, ei suuda kohalikud liigid enam püsima jääda.
Seda protsessi võimendavad veel mitmed teised tegurid. Kliimamuutuste tõttu peavad paljud liigid otsima uusi elupaiku, kuid sobivate tingimuste puudumisel ähvardab neid hääbumine. Keskkonnasaaste – sealhulgas taimekaitsevahendid, plastprügi ning veekogudesse valguvad liigsed toitained – mürgitab toiduahelaid ja kõigutab ökosüsteemide stabiilsust. Lisaks suruvad inimese vahendusel levivad invasiivsed võõrliigid kohalikud organismid välja, tekitades tundlikule elusloodusele korvamatut kahju.
Üleilmsed sihid ja Kunmingi-Montreali kokkulepe
Süvenevale looduskriisile lahenduste leidmiseks kiitsid riigid 2022. aasta lõpul heaks Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku. Selle lepingu peamine eesmärk on peatada loodusliku mitmekesisuse vähenemine ning pöörata see kümnendi lõpuks taas tõusule. Raamistik kehtestab konkreetsed ja mõõdetavad sihid, mille saavutamisele aitab tähelepanu tõmmata ka igal aastal tähistatav bioloogilise mitmekesisuse päev.
Lepingu üks kesksemaid punkte näeb ette võtta 2030. aastaks kaitse alla vähemalt kolmkümmend protsenti Maa maismaa- ja merealadest. Samuti kohustuvad riigid ulatuslikult taastama rikutud ökosüsteeme, reformima toetussüsteeme loodussõbralike tegevuste kasuks ning kindlustama põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õigused looduskaitselises tegevuses. Nende sihtide saavutamine eeldab riikide valitsuste, ärisektori ja teadlaskonna tihedat ühistööd.
Mida saab igaüks elurikkuse hoidmiseks teha?
Kuigi elurikkuse säilitamine nõuab riikidevahelisi kokkuleppeid, sõltub palju ka igaühe igapäevastest harjumustest ja kohalikest valikutest. Oma koduaias või ühises haljasalas saab elurikkust soodustada sellega, et loobutakse pidevast murupügamisest ning lubatakse kasvada kohalikel õistaimedel, mis pakuvad nektarit tolmeldajatele. Samuti on soovitatav hoiduda sünteetilistest taimekaitsevahenditest ja putukamürkidest, pakkuda lindudele ja putukatele varjumispaiku ning istutada kohalikke puu- ja põõsaliike.
Igapäevane tarbimine kujundab looduskeskkonda samavõrd kui otsene loodushoid. Eelistades kestlikult kasvatatud kohalikku toitu, vähendades toidu raiskamist ning hoidudes ühekordsete esemete liigsest tarbimisest, vähendame koormust loodusvaradele ja maakasutusele. Lisaks saab iga huviline lüüa kaasa harrastusteaduses ja märkida oma loodusvaatlused vastavatesse andmebaasidesse, toetades seeläbi teadlasi ja looduskaitsjaid liikide leviku ning seisundi jälgimisel.