Pärtlipäev 2025
Pärtlipäev märgib eesti rahvakalendris olulist üleminekut sügisele. See oli traditsiooniline lõikus- ja külvipüha, mil lõpetati nii humalate korjamine kui ka linakitkumine. Päevaga kaasnesid mitmed ranged töökeelud, samuti pandi suurt rõhku esimestele sügisestele ilmaennustustele, et teada, mida eelolev talv endaga kaasa toob.
Millal on pärtlipäev 2025?
Pärtlipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 24. augustil.
2025. aastal on pärtlipäev pühapäeval, 24.08.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Mis on pärtlipäev ja selle tähendus?
Pärtlipäev oli eesti talurahva seas tuntud kui märgiline sügise alguse tähistaja ning erakordselt oluline lõikus- ja külvipüha. Selle päevaga seostusid mitmed ranged uskumused ja keelud – näiteks oli külvamine rangelt keelatud, sest usuti, et vastasel juhul rikneb vili ja põld kattub umbrohuga. Pärtlipäevaks pidi lõpetatud olema humalakoristus ning Lääne-Eesti piirkonnas võeti ette linade kitkumine. Tuntud rahvatarkuse kohaselt „keeras Pärtel kapsapäid“, mis andis märku sellest, et kapsad hakkavad lõpuks valmis saama ja pead moodustama. Läänemaal ja saartel peeti seda aega sobilikuks lambaniitmiseks ja sokutapmiseks. Samuti algas just pärtlipäevast magus meevõtt ning mindi metsa esimesi seeni ja pähkleid korjama. Lammastele valmistati talveks ette söödaks lehiseid ehk lehtpuuoksi. Ida-Eestis oodati pikisilmi niinimetatud pärtliraju, sest selle tugevuse järgi ennustati kogu eeloleva sügise ilmastikku. Pärast pärtlipäeva hakkasid ööd muutuma külmemaks, ilmusid esimesed hallad ning pääsukesed alustasid oma pikka teekonda lõunamaale. Lisaks praktilistele talutöödele oli see päev tihedalt seotud elava seltsieluga, pakkudes võimalusi laadapäevade pidamiseks ja kosjade sobitamiseks.
Pärtlipäeva kombed, tööd ja loodusmärgid
Pärtlipäev omab eesti rahvakalendris erakordselt suurt tähtsust kui sügisese perioodi ametlik alguspunkt. Selle tähtpäevaga kaasnesid väga ranged ja laialdaselt levinud külvikeelud, mida toetasid mitmed hoiatavad uskumused vilja võimaliku riknemise või umbrohtumise kohta. Enne sügiseste suuremate töökohustuste algust tegeleti humalakoristuse ja linakitkumise lõpetamisega. Väga oluline oli ka kapsaste küpsemise jälgimine, mida rahvasuus kirjeldati kui kapsapeade pööramist. Lääne-Eestis ja saartel oli just pärtlipäev see aeg, mil võeti ette lambaniitmine ning viidi läbi traditsiooniline sokutapmine. Kiirete talutööde vahele tõi magusat vaheldust meevõtu algus, mis oli oodatud sündmus igas talus. Lisaks levis põnev uskumus, et taevas külvab sel ajal seeni, mis andis ametliku stardipaugu seenelkäigu hooajale. Ida-Eestis oli kombeks teraselt jälgida pärtliraju, mis aitas ennustada tulevase sügise ja talve ilmastikuolusid. Suve lõplikku hääbumist kinnitas ka pääsukeste lahkumine soojematele maadele. Kogu seda perioodi tähistati ühtlasi meeleolukate pidustuste ning elavate laatadega, kus pakuti müügiks värsket aiakraami ja muid sügisande.