Pärtlipäev 2025
Pärtlipäev on eesti rahvakalendris oluline murrangupunkt, mis kuulutab suve lõppu ja sügise vääramatut algust. See tähtpäev põimis endas põlluharija rangeid töökeelde, aiasaaduste küpsemist ning karjamajanduse olulisi verstaposte. Käesolevast ülevaatest saab teada, milliseid uskumusi seostati rukkiemaga, miks peeti päeva laadaks sobivaks ning milliseid ilmamärke looduses tähele panna.
Millal on pärtlipäev 2025?
Pärtlipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 24. augustil.
2025. aastal on pärtlipäev pühapäeval, 24.08.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Sügise saabumine ja looduslikud pöördepunktid
Pärtlipäeva peeti vanarahva seas vääramatuks sügise alguseks, mil soojad suveilmad hakkasid lõplikult taanduma. Üheks selgemaks ja kurvemaks sügise märgiks oli pääsukeste lahkumine, mis andis märku peatsest külmade saabumisest. Samuti arvestati, et just pärtlipäevast alates võivad maapinda hakata katma esimesed hallad, mis sundis talupidajaid tundlikumaid aiasaadusi öökülmade eest kaitsma.
Ida-Eestis oli pärtlipäev tihedalt seotud kindla loodusnähtusega, mida nimetati pärtlirajuks ja mis tõi sageli kaasa tormiseid ilmu. Ilmaennustamine oli sel päeval eriti tähtsal kohal, sest arvati, et pärtlipäeva ilm näitab ette terve eeloleva sügise pale. Lisaks usuti vanast pärimusest lähtuvalt, et pärtlipäeval külvatakse taevast seeni, tehes lahti seenelkäimise aja, ning metsast võis hakata korjama ka valminud pähkleid.
Rukkiema austamine ja külvikeelud
18. sajandil tunti pärtlipäeva laialdaselt rukkiema, külviema või rohuema päevana, mis rõhutas selle seost vilja kaitsvate vägedega. See lõikus- ja külvipüha tõi kaasa väga selged reeglid põllutöödes, mille eesmärk oli kindlustada hea viljasaak. Sarnaselt teiste augustikuu tähtpäevadega kehtis pärtlipäeval range külvikeeld: rukkiseeme pidi mulda saama kas enne seda päeva või alles pärast selle möödumist.
Külvikeeldu võeti väga tõsiselt, sest selle rikkumisele järgnesid karmid hoiatused vilja riknemisest ja täielikust hävingust. Eriti kardeti, et sel päeval tehtud külv toob kaasa rohu vohamise orase seas, sest arvati, et päev ise külvab rohu vilja sisse. Lisaks külvipiirangutele pidi pärtlipäevaks olema lõpule viidud humalate korjamine ning Lääne-Eestis ka linakitkumine.
Kapsapeade pööramine ja aiasaaduste küpsemine
Vana rahvatarkuse järgi hakkab Pärtel pärtlipäeval kapsapäid keerama, aidates neil kõvaks ja tihedaks kasvada. See personifitseeritud tegelaskuju tuleneb nime Bartholomeus eestindamisest, keda Saksamaal peetakse samuti kapsapeade pöörajaks. Kapsas oli eestlase igapäevasel toidulaual asendamatu toit ja hapukapsas pakkus talvisel ajal peamist vitamiinilisa, mistõttu pöörati 19. sajandi kalendrikommetes kapsale sama palju tähelepanu kui leivaviljale.
Lisaks aiasaaduste valmimisele oli pärtlipäev üheks laiemalt levinud meevõtmise alguspäevaks. Selleks ajaks olid mesilased oma suvise korjetöö suures osas lõpetanud ning tarudest võis hakata mett välja võtma. Värskelt korjatud mesi tõi tähtpäevale pidulikkust ja oli talurahvale kauaoodatud magusaks anniks.
Karjamajandus ja rituaalsed toidud
Lääne-Eestis ja saartel oli pärtlipäev vähemalt viimasel kolmel sajandil kindlaks lambaniitmise päevaks ning ühtlasi viimaseks sobivaks ajaks soku tapmiseks. Sellest tulenevalt kujunesid välja ka kindlad päeva rituaalsed toidud. Tähtpäeva toidulauale kuulusid tingimata soku- või lambaliha ning samal ajal tarudest võetud värske mesi.
Lisaks lambaniitmisele oli pärtlipäeval tavaks teha lammastele lehiseid, et varuda loomadele talveks lisatoitu. Kase- ja teiste lehtpuude okstest seotud lehisepundid kuivatati hoolikalt, et pakkuda lammastele külmal ajal väärtuslikku ninaesist. Nii hoolitseti karja tervise ja söödavaru eest juba varakult enne talve tulekut.
Laadamelu ja kosjakombed
19. sajandil ja 20. sajandi alguskümnenditel kujunes pärtlipäevast armastatud pidude aeg ja oluline laadapäev. Kuna augusti lõpuks oli põldudelt ja aedadest kogutud juba mitmesugust värsket aiakraami, andis see suurepärase võimaluse oma saaki müügiks pakkuda. Laadad tõid kokku palju rahvast, pakkudes võimalust nii kauplemiseks kui ka omavaheliseks suhtlemiseks.
Piduliku meeleolu ja rahvakogunemiste kõrval oli pärtlipäev tuntud ka kui aeg, mil käidi kosjas. Laadad pakkusid noortele head võimalust kohtumiseks ja silmarõõmu leidmiseks, mis viis sageli abieluettepanekute tegemiseni. Pärtlipäeval peetud kosjad panid aluse uutele peredele veel enne talvise pimeda aja saabumist.