Nuudipäev 2025
Nuudipäev, tuntud ka kui kanutipäev, märgib eesti pärimuses talvise pühadeaja lõplikku sulgumist ning igapäevase elurütmi taastumist. See püha kinnistus eelkõige Lääne-Eestis ja saartel, kus kohalikud kombed põimusid Skandinaavia mõjudega. Artiklis käsitleme tähtpäeva ajaloolist ja kiriklikku tausta, pühade väljalöömise riitusi ning selle päeva tähendust külaühiskonna eluringis.
Millal on nuudipäev (kanutipäev) 2025?
nuudipäev (kanutipäev) on eri aastatel samal kuupäeval - 13. jaanuaril.
2025. aastal on nuudipäev (kanutipäev) esmaspäeval, 13.01.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Tähtpäeva kiriklik taust ja ajalooline kujunemine
Nuudipäeva nimetus ja sellega seotud kombed tulenevad otseselt Taani valitsejasoost ning keskaegsest pühakukultusest. Päeva aluseks sai Taani hertsogi Knud Lavardi mälestamine, kes mõrvati 1131. aasta hakul ning kuulutati hiljem pühakuks. Rahvatraditsioonis sulas tema mälestus sageli kokku Taani kuninga ja märterpühaku Knud Püha kujuga, mistõttu hakati päeva kutsuma vaheldumisi nii kanuti- kui ka nuudipäevaks.
Kiriklikus kalendris ja rahvatraditsioonis paigutus see püha 13. jaanuarile, olles täpselt kahekümnes päev pärast esimesi jõulupühi. Skandinaavias, eriti Rootsis, kujunes sellest pühadeaja kindel lõpp-punkt. Elavate kaubandus- ja kultuurisidemete toel levis see püha üle mere ka Eestisse, kinnistudes eelkõige Saaremaal, Muhus, Hiiumaal ning rannarootslaste asualadel Lääne-Eestis.
Jõulurahu lõppemine ja pühade sümboolne teelesaatmine
Pärimuse kohaselt viib hea Nuut pühad luuaga minema või pühib jõuluaja toast lõplikult välja. Kui toomapäevaga kuulutati välja pikem jõulurahu ja kodune puhkus, siis nuudipäev seadis sellele kindla piiri. Sellest hetkest alates ei tohtinud elamisse jääda mingeid jõulumärke ega pühadeaegset jõudeelu.
Nuudipäeval pühiti põrandatelt viimased pühadeõled, viidi välja kõik ehted ja seati ruumid taas töisesse korda. Usuti kindlalt, et pühade pikendamine toob perele laiskust ning rikub alanud tööaasta edu. Selge piir piduaja ja argielu vahel oli vääramatu, aidates kogukonnal sujuvalt lõbutsemiselt argise töörügamise juurde naasta.
Nuudimeeste külastused ja pühade väljapeksmine
Nuudipäeva keskseks kombeks kujunes meeste ja noormeeste ringkäik mööda küla talusid. Mehed valmistasid õlgedest, kasetohust või nöörijääkidest erilised piitsad ehk nuudid, millega liiguti perest peresse. Tegemist oli omapärase sanditamisega, mille peaeesmärk oli pühade lärmakas ja füüsiline toast väljaajamine.
Tuppa astudes peksti nuutidega seinu, ahjunurki, uksi ja voodipäitseid. Sümboolseid hoope jagati ka pererahvale ja lastele, et peletada neist pühadeaegset roidumust ning ergutada neid uueks tööajaks. Sellist löömist käsitleti tervistava ja jõudu andva toiminguna, mistõttu võeti tulijaid igas majapidamises vastu hea meele ja naljaga.
Pühadeõlle lõpetamine ja talvise tööaja algus
Pühade väljalöömisega käis lahutamatult kaasas viimase pühadeõlle ärajoomine. Nuudipäeval tõsiseid argitöid veel ette ei võetud, vaid mehed uurisid läbi perede õlleastjad ja -ankrud, maitstes viimaseid tilku ehk pühade sabasid. Õlleteo lõppude ühine ärajoomine tähendas pidulike toidu- ja joogivarude otsalõppemist, misjärel keldrid ja aidad suleti argiseks kokkuhoiuks.
Pärast nuudipäeva algas aga täie hooga tavapärane talvetöö. Naistel oli taas luba vokid välja tuua ning alustada pühade ajal keelatud ketrustööga, mehed aga suundusid metsa puid tegema ja talvisele kalapüügile. Tänapäeval püsib nuudipäev elus eeskätt saarte pärimuses ja kogukonnaüritustel, meenutades aega, mil kalendripühad määrasid selgelt töö ja puhkuse vaheldumist.