Naastrehvid lubatud 2025
Eestis kehtivad naastrehvide kasutamisele kindlad ajapiirangud, et tagada talvisel ajal ohutu liiklemine ja parandada rehvide haarduvust libedaga. Selliste piirangute peamine eesmärk on leida optimaalne tasakaal autojuhtide turvalisuse ja asfaldkatte säästmise vahel, vältides teede liigset kulumist ja tolmu teket kevadperioodil.
Sündmused ja ajavahemikud
| Algus | Lõpp | Nimetus | Kommentaar |
|---|---|---|---|
| Naastrehvide kasutamine lubatud | talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada pikemalt | ||
| Naastrehvide kasutamine lubatud talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral | |||
| Naastrehvide kasutamine lubatud talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral | |||
| Naastrehvide kasutamine lubatud | talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada pikemalt |
Kuidas kasutada naastrehve õigesti?
Eestis on naastrehvide kasutamine rangelt reguleeritud, et tagada sõidukite turvalisus ja stabiilsus rasketes talvistes teeoludes. Kuna naastrehvid pakuvad võrreldamatult paremat pidamist jäistel ja lumistel teepindadel, on need eriti hinnatud ja populaarsed maapiirkondades ning rasketes ilmastikuoludes liiklejate seas. Teisalt kulutavad metallist naastud oluliselt rohkem teekatet ning põhjustavad kevadel kahjulikku tolmu, mistõttu on nende ametlik kasutusperiood seadusega piiratud. Nende reeglite peamine eesmärk on saavutada kuldne kesktee liiklejate turvalisuse ja teede korrashoiu vahel. Naastrehvide lubatud kasutusperiood on täpselt paika pandud liiklusseadusega, kuid erandlike ilmaolude korral on lubatud talverehve kasutada ka väljaspool tavaaega. Naastrehvid on lubatud nii sõiduautodel kui ka teistel mootorsõidukitel, kuid ohutuse huvides peavad kõikidel ratastel olema alati samatüübilised rehvid. Politsei ja Transpordiamet viivad perioodiliselt läbi kontrollreide, et tagada kehtestatud nõuete täitmine. Kuigi paljud juhid eelistavad kindluse mõttes naastrehve, on suurepäraseks alternatiiviks lamellrehvid, mis sobivad hästi pehmematesse talveoludesse ja linnatänavatele. Lõpliku rehvivaliku tegemisel tuleks alati põhjalikult kaaluda oma igapäevaseid sõiduharjumusi ja piirkondlikke teeolusid.
Mis on naastrehvide olemus?
Naastrehvid kujutavad endast spetsiaalseid talverehve, mille turvise mustrisse on tugevuse ja parema haarduvuse tagamiseks paigaldatud väikesed metallist naastud. Need tugevad metallnaastud parandavad märkimisväärselt rehvi haardumist ja pidavust rasketel jäistel ning lumistel teedel, pakkudes autojuhile suuremat turvatunnet. Eriti tõhusalt toimivad naastrehvid äärmuslikes ja ohtlikes talvistes tingimustes, nagu näiteks musta jää tekkimisel või tugeva kiilajää korral. Tavaliselt eelistatakse neid rehve piirkondades, kus talved on pikad, külmad ja lumerikkad ning teede hooldus ei pruugi olla pidev. Samas tuleb arvestada, et metallnaastud kraabivad ja kulutavad asfalti ning tekitavad kevadperioodil linnades kahjulikku tolmu, mistõttu on nende kasutamine ajaliselt piiratud. Sõltuvalt konkreetsest rehvitootjast ja mudelist võib naastude arv ja nende paigutus rehvis suurel määral varieeruda. Naastrehvidega liikleva sõiduki juht peab arvestama ka mõnevõrra suurema müratasemega salongis ja veidi kõrgema kütusekuluga võrreldes vaiksemate lamellrehvidega. Vaatamata sellele on naastrehvidel asendamatu ja kriitilise tähtsusega roll üldise liiklusohutuse tagamisel kõige keerulisemates ja ettearvamatutes talveoludes.
Täiendavad nõuded ja lisateave
Juhul kui M1, N1, O1, O2 ja L kategooria sõidukitel või spetsiaalsetel eritalituse sõidukitel otsustatakse kasutada naastrehve, on kohustuslik paigaldada need sõiduki eranditult kõikidele ratastele, et tagada ühtlane haarduvus ja vältida ebastabiilsust. Samuti kehtib range nõue, et ühegi sõidukil kasutatava naastrehvi naastude arv ei tohi erineda rohkem kui 25 protsendi võrra võrreldes selle rehviga, millel on antud sõiduki rehvidest kõige suurem naastude arv. Selline reegel aitab hoida rehvide kulumist ja pidurdusjõudu rataste vahel tasakaalus.