Lauritsapäev 2025
Lauritsapäev oli Eesti rahvakalendris tuntud kui tulepatrooni püha, mis oli eriti au sees Lääne- ja Lõuna-Eestis. Selle päeva rikkalik kombestik keskendus tule ohjamisele, rasketest töökeeldudest kinnipidamisele ning tulekahjude ennetamisele. Õnnetuste ärahoidmiseks oli levinud omapärane tava visata vett maja katusele.
Millal on lauritsapäev 2025?
Lauritsapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 10. augustil.
2025. aastal on lauritsapäev pühapäeval, 10.08.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Mis on lauritsapäev ja selle tähendus?
Lauritsapäev kujutas endast püha, mil avaldati austust tulepatroon Laurentsiusele. Enamik selle päeva traditsioone ja rituaale keerles tuleohutuse, selle taltsutamise ning tulekahjude vältimise ümber. Varahommikul oli tavaks visata elumajade katustele vett, et kaitsta elamuid punase kuke eest. Samuti kehtisid sel päeval ranged töökeelud: keelatud oli tule läitmine, heina või rohu niitmine ning uute põllukultuuride külvamine. Piirkondlikult olid kombed erinevad. Lõuna-Eestis tähistas see tähtpäev traditsioonilist sokutapmise aega ja andis ühtlasi märku rukkikülviga alustamiseks. Põhja-Eestis aga tähistas lauritsapäev suvise kiikumisaja lõppemist. Suurejoonelised rahvakogunemised leidsid aset Kuusalus asuva ajaloolise Lauritsakivi juures, kuhu mindi Laurentsiuse auks ohvriande tooma. Lisaks oli peredes kombeks viia Lauritsale sauna värske viht ja jätta talle valmis pesuvesi. Pidulauale toodi rituaalsed toidud – küpsetati suuri ja laiu pannkooke ning pakuti kartulitega keedetud sikuliha. Vanemate uskumuste kohaselt seostus see püha niinimetatud koerapäevadega, mil taevas särava Siiriuse tähtkuju valgus usuti toovat inimestele ja karjale mitmesuguseid haigusi.
Tulega seotud uskumused lauritsapäeva pärimuses
Lauritsapäev oli Eestis pühendatud tulepatroon Laurentsiuse austamisele ja sellel oli rahva seas sügav tähendus. Keskajast alates pühitseti seda päeva laialdaselt üle terve maa, kuigi hilisematel sajanditel koondus selle tähistamine rohkem Lääne- ja Lõuna-Eesti aladele. Selle tähtpäeva fookuses olid mitmesugused tulega seotud maagilised kombed ja ranged tabud, mille peamine eesmärk oli vältida hirmutavaid ja laastavaid tulekahjusid. Laurentsiuse lepitamiseks ja tema poolehoiu võitmiseks toodi nii kodudes kui ka pühade kabelite läheduses rikkalikke ohvriande. Kuusalus asuva ajaloolise Lauritsakivi juures koguneti pidutsema ja ohverdama veel isegi 20. sajandi alguses. Rahvas uskus vankumatult, et püha Laurentsius valitseb tule üle, omades väge inimesi kas kaitsta või karmilt karistada. Seetõttu kehtisid sel päeval ranged töökeelud, eriti igasuguse tule tegemise ja süütamise osas. Samuti oli kombeks viia Lauritsa vaimule sauna värske viht ning panna talle valmis soe pesuvesi. Kõik need lauritsapäeva rituaalid peegeldasid eestlaste sügavat aukartust ja hirmu tule hävitava jõu ees, märkides ühtlasi olulist pöördepunkti suviste põllutööde tsüklis.