XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu
3.–6. juulil 2025 Tallinnas toimuv XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ toob kokku kümned tuhanded lauljad, tantsijad ning pealtvaatajad. Peo sissejuhatuseks rändab läbi Eestimaa traditsiooniline peotuli, kandes endaga ühtekuuluvuse ja meie rikkaliku kultuuripärandi võimsat sõnumit.
Millal on xxviii laulu- ja xxi tantsupidu 2025?
XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu on eri aastatel erineval ajal - üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päeval.
Tutvustus: laulu- ja tantsupidu
Laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ ajakava
- kell 19.00 XXI tantsupeo I etendus Kalevi keskstaadionil (kontserdi orienteeruv lõppaeg on kell 22.00)
Reede, 04.07.2025:
- kell 11.00 XXI tantsupeo II etendus Kalevi keskstaadionil (orienteeruv lõppaeg kell 14.00)
- kell 14.00 Rahvamuusikute kontsert Vabaduse väljakul (kestvus kuni umbes kella 17.00-ni)
- kell 18.00 XXI tantsupeo III etendus Kalevi keskstaadionil (orienteeruv lõppaeg kell 21.00)
Laupäev, 05.07.2025:
- kell 13.00 Kõigi peoliste pidulik rongkäik Vabaduse väljakult Tallinna lauluväljakule (sündmuse orienteeruv lõpp kell 19.00)
- kell 19.30 XXVIII laulupeo avakontsert Tallinna lauluväljakul (orienteeruv lõppaeg kell 23.00)
Pühapäev, 06.07.2025:
- kell 14.00 XXVIII laulupeo suurkontsert Tallinna lauluväljakul (kontserdi orienteeruv lõppaeg kell 21.00)
Peotule teekond läbi terve Eesti
Tule tulemine on võimas ja traditsiooniline rännak, mis kuulutab Eesti XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo sissejuhatust. Peotuli süüdatakse pidulikult 15. juunil Tartus, mistõttu algab teekond just sealt. Edasi liigub tuli päev-päevalt läbi kõigi Eestimaa maakondade: alustades Tartumaast ning kulgedes Põlvasse, Võrru, Valgasse, Viljandisse ja kõikidesse teistesse piirkondadesse. Igas maakonnas võetakse tuli vastu suure au ja rõõmuga, korraldades kohalikke kontserte ja rahvapidusid. 29. juunil jõuab tuli Narva, kus tähistatakse ühtlasi ka ESTO päevi. Tule teekonna viimasel nädalal läbitakse Lääne-Virumaa ja Harjumaa, jõudes lõpuks 2. juulil pealinna Tallinna. Tule saabumisega Tallinna toimub pidulik vastuvõtutseremoonia. See ainulaadne traditsioon liidab kogu Eesti rahva ühiseks pereks juba enne peo ametlikku algust, sümboliseerides meie elavat kultuuripärandit, kokkukuuluvust ning läheneva suursündmuse ootust.
XXVIII laulupeo muusikaline kava ja repertuaar
Laulupeo 2025. aasta repertuaar avaldab muljetavaldavat austust Eesti rikkalikule rahvapärandile ja heliloomingule. Avakontserdil tulevad esitusele armastatud isamaalised klassikud, nagu „Koit“ ja „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, ning rahvalaulude värsked töötlused sellistelt suurkujudelt nagu Mart Saar, Veljo Tormis ja Eduard Tubin. Kavas on eriline koht regilauludel ja kihelkondlikel rahvaviisidel, mis kõlavad nüüdisaegsete heliloojate seadetes täiesti uues kuues. Laulukaare all astuvad üles mitmesugused kooriliigid – mudilas-, laste-, nais-, mees- ja segakoorid – ning kaasa teeb ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Lisaks kõlavad tänapäeva heliloojate (sh Ülo Krigul, Tõnu Kõrvits ja Arvo Pärt) uued teosed. Paljud laulud on inspireeritud ajalooliste laulikute ja rahvaluulekogujate pärandist, rõhutades Eesti muusika ajaloosügavust. Pühapäevasel suurkontserdil täieneb programm puhkpilliorkestrite marsside ning tantsuliste lugudega, nagu „Tuljak“ ja „Setu tants“. Peo võimsa lõpulauluna kõlab traditsiooniliselt „Mu isamaa on minu arm“. Kogu repertuaar ühendab mineviku ja oleviku, tähistades laulupeo vaimsust meie ühise loona.
XXI tantsupeo kava ja tantsud
2025. aasta tantsupeo repertuaar põimib oskuslikult Eesti eri piirkondade pärimustantsud tänapäevase loovusega. Kalevi staadionile astuvad sega-, noorte-, laste- ja pererühmad, esitades tuntud koreograafide (nagu Helena-Mariana Reimann, Elo Unt, Maria Uppin-Sarv jt) loodud autoritantse. Peo kava tõstab esile Eesti rikkaliku rahvamuusikatraditsiooni, mida saab kuulda värsketes seadetes, sealhulgas Veljo Tormise, Andre Maakeri ja Jalmar Vabarna esituses ja töötlustes. Kavas on esindatud kogu Eesti kultuuriline mitmekesisus Põhjarannikust Lõuna-Eestini. Eriti rõhutatakse meeste- ja naistetantse ning programmist ei puudu ka tasakaalustavad võimlemiskavad. Mitmeid tantse saadab elav muusika, mida täiendavad lavastuslikud luule- ja laulutekstid. Repertuaaris on nii igihaljas „Tuljak“ kui ka uued valiktantsud nagu „Teelemineku polka“ ja „Vaba hing“. Kokku tuleb esitusele üle 30 tantsunumbri, mis kõnelevad ajaloost, rõõmust ja rahvuslikust uhkusest. Peo lõppakordiks on võimsad ühistantsud, mis liidavad kõik tantsijad staadionimurul. XXI tantsupidu näitab kujukalt meil elavat ja arenevat rahvakultuuri.
Tulevaste laulu- ja tantsupidude ajakava
8.–9. juuli 2028 – XXIX üldlaulupidu ja XIV noorte laulupidu Tallinna lauluväljakul
4.–6. juuli 2031 – XV noorte laulu- ja tantsupidu
29. juuni – 2. juuli 2034 – XXX laulu- ja XXIII tantsupidu
Ülevaade Eesti üldlaulupidude pikkast ajaloost
Eesti üldlaulupidude pikk traditsioon sai alguse 1869. aastal Tartus, kui rahvusliku ärkamise harjal kogunes esimesele peole 878 lauljat ja pillimeest. Eestlased vajasid sel ajal Vene keisririigi koosseisus tugevat rahvuslikku identiteeti, ning laulupeost kujunes selle peamine kandja. Algusest peale oli laulupidu midagi enamat kui pelgalt muusikaüritus – see oli eestluse, eneseteadvuse ja ühtekuuluvuse võimas väljendus. Laulupeod hoidsid vabaduseidet elus ka kõige keerulisematel 20. sajandi aegadel. Nõukogude okupatsiooni aastatel aitasid laulupeod säilitada rahvuslikku kultuuri ja osutada ideoloogilisele survele vaikivat vastupanu. 1988. aasta laulva revolutsiooni ajal kogunesid sajad tuhanded laulukaare alla, et väljendada selget tahet iseseisvuseks. Kuigi algusaegadel peeti pidusid nii Tartus kui Tallinnas, on alates 1928. aastast peapealava olnud Tallinna lauluväljak. Tänapäeval osaleb peol tavaliselt üle 20 000 laulja, kuid soovijaid on veelgi rohkem – pääsu lavale otsustab repertuaari omandamise tase. Peo professionaalset korraldust juhib alates 1991. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. 2003. aastal kanti see unikaalne traditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Eesti üldtantsupidude kujunemise ja arengu ajalugu
Eesti üldtantsupidude ajalugu sai alguse 1934. aastal I Eesti Mängudega, kus astus üles 1500 rahvatantsijat. Alguses tegutsesid tantsupeod laulupidude kõrvalprogrammina, kuid kasvasid kiiresti iseseisvaks suursündmuseks. Teine maailmasõda katkestas traditsiooni, kuid see taastati 1947. aastal ja kindlustas oma koha rahvuslikus kalendris. Aja jooksul kujunes tantsupeost terviklik lavastus, kus kirevates rahvariietes tantsijad moodustavad murul keerulisi kujundeid ja mustreid. Läbi aegade suurim üldtantsupidu toimus 1970. aastal, koondades ligi 10 000 tantsijat ning 75 000 pealtvaatajat. Okupatsiooniajal oli ideoloogiline surve tantsupidudele laulupeoga võrreldes mõnevõrra väiksem, mis võimaldas hoida rahvuslikku meelt. Kuigi kohustuslikud võõrrahvaste tantsud olid kavas, ei kahandanud see sündmuse rahvuslikku väärtust. Tantsupidu liidab eri põlvkondi ning alates 1962. aastast toimuvad vaheldumisi ka noorte laulu- ja tantsupeod. Tantsupeod leiavad aset eelkõige Kalevi staadionil ning moodustavad olulise osa Eesti kultuurilisest identiteedist.
Laulu- ja tantsupeo tähendus Eesti kultuuris
Laulu- ja tantsupeod on tõusnud Eesti rahvuskultuuri kõige olulisemateks ja tähendusrikkamateks sümboliteks. Need suursündmused liidavad sadu koore, tuhandeid lauljaid ja tantsijaid ning kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Pidude kaudu on läbi aegade väljendatud rahvuslikku kuuluvust, vabaduseiha ja kultuurilist kestvust. Eestlased on suutnud laulu ja tantsu abil hoida oma keelt ning identiteeti ka okupatsioonide ja raskete poliitiliste survete kiuste. Peod on rahvusliku eneseteadvuse kandjad ning ühise töö ja vaeva tähistamise hetked. Nende kunstiline ja korralduslik tase on saanud ülemaailmse tunnustuse, mida kinnitab UNESCO pärandi nimistusse kuulumine. Iga uus pidu toetub eelnevatele, kandes endas ajastu vaimu ning sajanditepikkust traditsiooni. Laulu- ja tantsupeod pole üksnes kultuuriüritused, vaid meie rahvuslikud rituaalid, mis seovad mineviku, oleviku ja tuleviku katkematuks tervikuks.