Küünlapäev 2025
Küünlapäev ehk küünlamaarjapäev on tuntud talvepoolituspüha, mil usuti talve selgroo murduvat. Seda erilist rahvakalendri tähtpäeva tähistati küünalde valamise ja rituaalsete toitude valmistamisega. Naistel oli sel päeval tavaks pidutseda ja lõõgastuda, samal ajal kui mehed võtsid enda kanda kodused naistetööd.
Millal on küünlapäev 2025?
Küünlapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 2. veebruaril.
2025. aastal on küünlapäev pühapäeval, 02.02.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Küünlapäeva tähendus ja kombed
Küünlapäev on eesti rahvakalendris märgiline tähtpäev, mis jagab talve sümboolselt kaheks ja tähistab looduse esimest sammu kevade suunas. Vanarahva reeglite kohaselt pidi selleks ajaks pool inimeste ja loomade talvemoonast veel alles olema, et kevadeni kenasti toime tulla. Usuti kindlalt, et just küünlapäeval murdub talve selgroog ja külm hakkab taanduma. Tähtpäeva rituaalide hulka kuulus rammusa tangupudru ja sealiha keetmine, millest tuleneb ka päeva teine nimi – pudrupäev. Samuti oli see aeg, mil kodudes valmistasid pereliikmed üheskoos käsitsi küünlaid, et tagada valgus ja kaitse eelolevaks aastaks. See oli ka eriline naistepüha: naised võisid kodutöödest puhata, käia külas ja isegi kõrtsis meelt lahutamas, samal ajal kui mehed pidid kodus tegema muidu naistele mõeldud toimetusi. Tervise ja punaste põskede tagamiseks joodi spetsiaalset punast jooki, näiteks punast õlut või viina. Praktilises elus märgendas küünlapäev uute sulaste ja tüdrukute palkamist ning töölepingute sõlmimist eelolevaks hooajaks. Samuti tähistas see uue käsitööperioodi, eelkõige kangakudumise algust, samas kui ketramine oli rangelt keelatud, sest selle eiramine usuti toovat karjale õnnetust. Lisaks jälgiti hoolega ilmamärke, et ennustada eelseisva suve viljakust ja ilmastikku.
Küünlapäeva ajalugu ja rahvapärimus
Küünlapäeva tähistamise traditsioon jõudis Eesti aladele koos kristluse levikuga, kuid põimus siin kiiresti kohalike muinasusundi elementidega, luues unikaalse rahvapärase tähtpäeva. Algselt tähistati kirikukalendris sel päeval neitsi Maarja puhastamist ja Jeesus-lapse esmakordset templisse viimist. Keskajast alates muutus tavaks kirikutes küünalde pühitsemine, mis andis talurahva seas tõuke praktilisele ja maagilisele küünalde valmistamisele kodudes. Piirkondlikult olid traditsioonid erinevad – näiteks Läänemaal ja Saaremaal peeti küünlapäeva jõuluaja lõpuks, mil viimaks pandi punkt pühadele ja hakati pikisilmi ootama kevadet. Püha kombestikus põimusid igapäevased praktilised toimetused sügavalt maagiliste rituaalidega. Aja jooksul kasvas küünlapäeva tähendus naiste jaoks, kujunedes tõeliseks naistepühaks, mil neil oli täielik vabadus jätta kodutööd, käia külaskäikudel ning tähistada naiste seltskonnas. Lisaks oli küünlapäev eesti talupojale oluline majanduslik teetähis, mil sõlmiti uusi suulisi lepinguid sulaste, tüdrukute ja teiste abilistega uueks põllutööde hooajaks. Päev pani aluse ka naiste tubastele käsitöödele, eriti kangakudumisele, mis kestis kevadeni. Paljud ilmatarkused ja maagilised uskumused on aidanud sellel päeval säilitada oma koha rahvakalendris ning mitmed neist traditsioonidest elavad edasi ka tänapäeva Eestis.