Küünlapäev 2025
Küünlapäev on Eesti rahvakalendris märgiline talvepoolituspüha, mida tuntakse ka pudrupäeva nime all. Sel päeval murti uskumuste kohaselt talve selgroog ning valmistuti kevade tulekuks. Traditsioonide hulka kuulusid küünalde valmistamine, rituaalsed toidud ning naiste vaba päev, mil mehed pidid kodused tööd enda kanda võtma ja naised külas käisid.
Millal on küünlapäev
Küünlapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 2. veebruaril.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Küünlapäeva tähendus ja tähistamine
Küünlapäev on Eesti pärimuses üks kõige olulisemaid verstaposte, märkides ametlikult talve keskpaika. Vanarahva tarkuse järgi pidi selleks ajaks alles olema veel täpselt pool talvevarudest, et kevadeni kenasti välja vedada. Rahvauskumustes oli see päev, mil "talve selgroog murdus" ning looduses algas vaevaline, kuid kindel pöördumine valguse ja kevade poole. Toidulaual oli kindel koht tangupudrul ja sealihal, mis pidid tagama viljakuse ja jaksu. Üks tähtsamaid tegevusi oli küünalde käsitsi valmistamine, sest usuti, et küünlapäeval tehtud küünlad põlevad kõige heledamalt. Sotsiaalselt oli see aga naiste püha – naised võisid sel päeval kodutöödest puhata, külastada kõrtsi või üksteist, juua tervise ja punapõsksete palgete nimel punast jooki (puna), samal ajal kui mehed pidid kodus tegema naiste töid. Majanduslikult oli see samuti oluline aeg: sõlmiti uusi töölepinguid sulaste ja tüdrukutega ning algas intensiivne kangakudumise periood. Samas olid teatud tööd, nagu ketramine, rangelt keelatud, et vältida õnnetusi. Ilmamärgid sel päeval olid määrava tähtsusega, ennustades ette nii suve soojust kui ka viljasaaki.
Küünlapäeva kujunemine ja ajaloolised juured
Küünlapäeva tähistamise traditsioon jõudis Eestisse koos kristluse levikuga, kuid see sulandus kiiresti kohaliku rahvapärimusega, saades juurde unikaalseid jooni. Algselt tähistati sellega Neitsi Maarja puhastamist ja Jeesuslapse templisse viimist, mis andis päevale kirikliku tähenduse. Keskajal muutus tavaks pühitseda kirikutes küünlaid, millest kasvas välja ka rahvalik küünalde valmistamise ja valguse austamise komme. Lääne-Eestis ja saartel märgistas see päev ametlikku jõuluaja lõppu ja üleminekut kevade ootusele. Igapäevaelu põimus sel päeval rituaalsete tegevustega, kusjuures eriline kaal oli naiste vabadusel ja meelelahutusel, mis lubas neil argipäevast korraks eemalduda. Samuti oli küünlapäev oluline majanduslik teetähis, mil sõlmiti uusi aastaseid teenistuslepinguid. Rahvauskumused, maagilised toimingud ja looduse jälgimine kinnistasid selle päeva kindlalt meie rahvakalendrisse, tähistades ühtlasi uue käsitööperioodi, eriti kangakudumise algust. Need traditsioonid on püsinud elujõulisena ja neid väärtustatakse paljudes Eesti paikades tänini.