Kolletamispäev 2025
Kolletamispäev tähistab eesti rahvakalendris olulist sügisest murdepunkti, mil lehed ja vili kolletuvad ning loodus seab end talviseks puhkuseks. Ajalooliselt oli see künnipäeva sügisene vaste, mis sidus kokku põllutööde lõpu ning sellele järgnenud eestpalved. Käesolev artikkel käsitleb kolletamispäeva olemust, selle paigutust traditsioonilises aastaringis ja tähtpäeva kajastust vanemas kirjasõnas.
Millal on kolletamispäev 2025?
Kolletamispäev on eri aastatel samal kuupäeval - 14. oktoobril.
2025. aastal on kolletamispäev teisipäeval, 14.10.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Looduslik üleminek ja nime kujunemine
Kolletamispäeva nimetus viitab otseselt ümbritsevale looduspildile ja selle silmatorkavale teisenemisele. Sügise süvenedes kaotavad puud oma suvise roheluse ning maastik võtab kuldkollaseid ja pruunikaid varjundeid. Varasemates trükitud allikates ongi seda aega märgitud perioodina, mil nii lehestik kui ka põllul küpsenud vili on lõplikult värvunud ja kolletunud.
See muutus ei pakkunud esivanematele üksnes esteetilist vaatepilti, vaid oli üheselt mõistetav märk elutegevuse aeglustumisest. Pärimuse kohaselt tähistas kolletamispäev sügisese värvikülluse harja ning loodusliku talve algust. Maapinna jahenemine ja langevad lehed andsid selgelt märku, et soojaperiood on möödas ning loodus valmistub eelseisvateks külmadeks.
Rahvakalendri ajajaotus ja künnipäeva vastaspool
Eesti traditsioonilises rahvakalendris jaotati aasta põhiliste majapidamistööde järgi kaheks või neljaks võrdseks osaks. Selles süsteemis moodustas kolletamispäev sügisese vaste kevadisele künnipäevale. Kui künnipäev tähistas kevadel maaharimise algust ja künnitööde lahtirullumist, siis kuus kuud hiljem asetsev kolletamispäev märkis välitööde lõplikku taandumist.
Selline kahepoolne jaotus väljendas talupoja elu otsest sõltuvust looduse rütmidest. Künnipäev avas uue põllumajandusliku elutsükli, samas kui kolletamispäev tõmbas sellele joone alla. Nende kahe tähtpäeva vaheline tasakaal lõi talumajapidamises selge piiri väliste põllutööde ja tubasema talvise elulaadi vahel.
Põllutööde lõpetamine ja ajaloolised eestpalved
Kolletamispäevaks pidid kõik saagid olema põllult kogutud ja sügisesed välistööd lõpetatud. Kuna vilja edukas valmimine ja aitadesse varumine tagas perekonnale ja koduloomadele talvise toiduse, tõi tööde valmimine endaga kaasa suure kergenduse. Põllumees võis nüüd mureliku põllul käimise asemel vaadata kogutud tagavaradele, mis olid saavutatud kuudepikkuse raske vaevaga.
Ajalooliselt tunti kolletamispäeva ka kui sügistööde järgset eestpalvete päeva. Sel ajal koguneti kirikusse või kogukonnas, et lugeda tänupalveid möödunud viljaka aja eest ja paluda kaitset tulevikuks. Ühised eestpalved aitasid talurahval teadvustada inimese ja looduse kooskõla vajalikkust ning andsid kindlustunnet enne pika ja karmi talve saabumist.
Kajastused vanas kirjasõnas ja pärand
Erinevalt paljudest teistest rahvakalendri sügisestest tähtpäevadest, millega kaasnes rikkalik ja elav kombestik, on kolletamispäevast säilinud teateid peamiselt vanematest trükistest. Need kirjalikud allikad fikseerisid päeva eeskätt loodusliku ja kalendaarse tähisena, mitte aga suuremate pidustuste või eriomaste rituaalide ajana.
Suulises rahvapärimuses jäi kolletamispäev sageli naabruses asuvate teiste sügiseste tähtpäevade varju, mistõttu sellega seotud tavad tuhmusid või sulandusid laiemasse sügistööde lõpetamisse. Sellest hoolimata on kolletamispäev rahvakalendri mõistmisel väärtuslik, sest see ilmestab ilmekalt, kui täpselt ja looduskeskselt oli kujundatud meie esivanemate ajataju ja kalendrisüsteem.