Jõulud 2025

Jõulud on Eestis väga oluline püha, mida tähistatakse pere keskel, vanu tavasid järgides ja uusi kombed juurde lisades. Selle pühaga kaasnevad kingitused, jõulupuud, rikkalikud toidulauad ja esivanemate mälestamine.

Millal on jõulud 2025

Jõulud on 2025. aastal 24.12.2025 (241 päeva pärast).
Jõulud on eri aastatel samal kuupäeval - 24. detsembril.

Jõuludest lähemalt

Eestis on jõulud üks armastatumaid ja pikemalt tähistatavaid pühi. Tavaks on kodude kaunistamine, jõulupuu toomine ja traditsioonilised toidud. Pere- ja sõpraderingis jagatakse kingitusi ning saadetakse õnnitluskaarte. Paljud külastavad kalmistuid, süüdates lahkunud lähedaste mälestuseks küünlaid. Lauldakse jõululaule ja käiakse kirikus jõuluteenistusel. Jõuluaja jooksul on oluline osa ka mängudel ja lõbutsemisel. Eestis on jõulukombed saanud mõjutusi ka nääripidustustest. Õlgedega kaunistatud toad ja jõulukroonid on osa vanadest kommetest. Advendiaeg ja sellele järgnev jõuluaeg muudavad kogu detsembri eriliseks. Tänapäeval algab jõulumeeleolu tihti juba novembri lõpul.

Kuidas Jõulud Eestis sajanditega muutunud on

Eestis on jõulud olnud tuntud juba muinasskandinaavia mõjude kaudu. Alguses tähistas see talvist pööripäeva ja päikese taassündi. Kristliku mõjuga liideti jõulud Kristuse sünnipäeva tähistamisega. Keskajal ulatus jõuluaeg kiriklikult lausa 12 päeva. Talupoegade seas olid kombed seotud viljakuse, õnne ja kaitse tagamisega. 19. sajandil sai jõuluajast pikkade järelpäevadega puhkus. 20. sajandi jooksul segunesid jõulutavad nääride kommetega. Nõukogude ajal püüti jõulutraditsioone varjata, kuid kodudes säilisid paljud vanad kombed. Tänapäeval on jõulud Eestis taas avalikult armastatud püha. Pühade tähistamine ühendab nii iidseid kui ka tänapäevaseid traditsioone.

Jõulukuusk – kodu ja pühade sümbol

Jõulukuusk on Eestis koduste jõulude lahutamatu osa, kuigi selle traditsioon pole olnud kunagi kõigile üheselt kohustuslik. Esialgu jõudis kuusetava mõisate ja kirikuõpetajate kaudu linnadesse ning alles hiljem maale. Igas kodus kujundatakse jõulupuu veidi isemoodi, vastavalt pere maitsele ja võimalustele. Mõnes kodus asendab kuuske oks, pärg või ka lihtne talvine kaunistus. Ehted võivad olla kirevad, minimalistlikud, ise tehtud või poest ostetud. Lastega peredes on kuuse kaunistamine eriti oodatud ja meeleolukas tegevus. Traditsioonilised ehted, nagu küünlad ja tähed, on jäänud ka tänapäevastesse kuuskedesse. Viimastel aastakümnetel on üha tavalisem ka aiakuuskede ja metsapuude ehtimine. Jõulukuusk sümboliseerib valguse ja elu võitu pimeduse üle. See on püha, mis toob igasse koju soojust, ilu ja ühendustunnet.

Jõuluvana teekond Eestis

Eestis hakkas jõuluvana kuju arenema 19. sajandil, kui luteri kiriku mõjud ja Euroopa jõulutavad siia jõudsid. Alguses oli jõuluvana pigem tagasihoidlik ja tihti ka karm figuur, kelle vits vöö vahel tähendas hoiatust ulakatele lastele. Teda kujutati enamasti vanas kasukas, lihtsas mütsis ja suure kotiga üle õla. Jõuluvana ilmus tavaliselt hilisel õhtutunnil, koputas aknale või uksele ja astus tuppa kingitusi jagama. Ta ei tulnud niisama – lapsed pidid ette kandma luuletuse, laulu või muu toreda esinemise. Aja jooksul muutus jõuluvana sõbralikumaks ja heldemaks, keskendudes headele tegudele ja rõõmu jagamisele. 20. sajandil muutusid ka tema riided pidulikumaks ja üha enam kasutati punast värvi. Nõukogude ajal esines jõuluvana tihti näärivanana, kuid kodudes elati siiski edasi jõuluvana traditsioonide järgi. Tänapäeval on Eestis jõuluvana lahutamatu osa igast jõuluõhtust, olgu ta siis päriselus, videokõnes või virtuaalselt saabuvana.

Päkapikud – Jõuluvana abikäed kingitoomisel

Jõuluvana üksi ei suudaks kõiki maailma lapsi rõõmustada, mistõttu on tal ustavad abilised – päkapikud. Need väikesed, usinad tegelased alustavad oma tööd juba varakult advendiajal. Päkapikud piiluvad akende taga ja toovad sussidesse väikeseid üllatusi, et lapsi jõuluootuses rõõmustada. Igal päeval kontrollivad nad, kes on olnud hea ja kes vajab veel pingutamist. Jõuluõhtul aitavad nad jõuluvanal kinke sorteerida ja õigesse kohta toimetada. Mõnes kodus riputatakse üles spetsiaalsed päkapikusussid või –kotid, kuhu kingitused poetatakse. Päkapikud ei too ainult maiustusi, vaid vahel ka raamatuid, sokke või väikeseid mänguasju. Ka tänapäeval usuvad paljud lapsed, et päkapikud liiguvad nähtamatult ja kannavad hoolt, et jõuluvana kott ei jääks liiga raskeks. Nii loovad päkapikud koos jõuluvanaga imelist jõulumeeleolu igas kodus.

Jõululaulud – jõulude hing ja süda

Jõululaulud on jõulude lahutamatu osa, tuues endaga soojust, rahu ja pidulikkust. Eestis lauldi vanasti jõululaule kodudes, kirikutes ja külapidudel. Vanemad laulud kandsid endas palvet, lootust ja tänu valguse ja elu võidule. Üks tuntumaid rahvalikke jõululaule on „Oh kuusepuu“, millel on ka mitmeid eestikeelseid variatsioone. Kiriklikud jõululaulud nagu „Püha öö“ ja „Hällilaul Jeesuslapsele“ on olnud olulised kirikuteenistustel. Nõukogude ajal püüti traditsioonilisi jõululaule asendada näärilauludega, kuid kodudes säilitati salaja vanad jõulumeloodiad. Tänapäeval kuulatakse jõululaule raadiost, kontsertidel ja lauldakse koos pere ja sõpradega. Paljud uued jõululood ühendavad vana ja uut, luues igaühele oma armsa jõulumeeleolu. Eesti armastatud jõulumuusika ühendab rahvalikke ja klassikalisi helisid modernsete nootidega. Jõululaul on kui nähtamatu niit, mis seob eri põlvkondi ja toob inimesed pühadeajal ühte.

Jõulukaardid – soojad tervitused üle aja ja ruumi

Jõulukaartide saatmine on Eestis olnud pikaajaline ja südamlik traditsioon. Esimesed jõulukaardid jõudsid siia 19. sajandi lõpul koos linnastunud ja haritud kihtide kommetega. Alguses olid kaardid lihtsad ja käsitsi kirjutatud, tihti kaunistatud inglite, lumiste maastike ja küünlavalgusega. Iga kaart kandis endas siirast head soovimist, tihti lisati käsitsi kirjutatud pikk ja südamlik sõnum. 20. sajandil muutusid jõulukaardid järjest kättesaadavamaks ja nende kujundused üha mitmekesisemaks. Nõukogude ajal võeti kasutusele ka näärikaardid, kuid päris jõulukaardid ei kadunud kodudest kunagi. Tänapäeval saadetakse lisaks paberkaartidele palju ka elektroonilisi jõulukaarte, kuid paljud hindavad ikka ehtsat, käega katsutavat tervitust. Omatehtud jõulukaardid on muutunud populaarseks kingituseks ja meeneks. Kaardi saatmine või kättesaamine loob sooja tunde ja ühendab inimesi ka siis, kui nad on üksteisest kaugel. Jõulukaart on kui väike killuke armastust, mis leiab tee teise südamesse.

Jõulutoidud – pühade maitsed ja mälestused

Eestis on jõulutoidud alati olnud rikkalikud ja tähenduslikud, sümboliseerides küllust ja head uut aastat. Traditsiooniliselt kuulusid jõululauda seapraad, verivorstid, hapukapsas ja ahjukartulid. Lauale pandi ka süldid, kodused leivad ja mitmesugused hoidised. Magustoiduks pakuti piparkooke, jõululeiba, pohlamoosi ja õunamaiuseid. Mõnes kandis oli tavaks jõuluõhtul lauale asetada kaksteist erinevat rooga, et tagada õnne kõigiks järgnevateks kuudeks. Jõuluaegne söögilaud oli ja on ka pere ja sõprade ühise koosolemise keskpunkt. Iidsetel aegadel usuti, et mida rikkalikum pidusöök, seda parem tuleb uus aasta. Tänapäeval on jõulutoitude valik laienenud ja iga pere seab lauale oma lemmikroad. Kuid traditsiooniline verivorst ja hapukapsas on paljude jaoks endiselt jõululaua kohustuslik osa. Jõulutoidud toovad pühadesse soojust, tuttavaid lõhnu ja mälestusi lapsepõlve jõuluõhtutest.

Vaata lisaks

Eesti rahvakalender 2025
1. advent 2025
2. advent 2025
3. advent 2025
4. advent 2025
Jõululaupäev 2025
Jõuluvaheaeg 2025
Jõulud 2026