Andresepäev 2025
Andresepäev märgib rahvakalendris sügistööde lõppu, püsiva talve saabumist ning oodatud advendiaja algust. Selles tähtpäevas kohtuvad kristlik mälestuspäev apostel Andreasest, vanad talvemaagia kombed ja noorte armastuse ennustamise riitused. Käesolev artikkel tutvustab andresepäeva tagamaid, andresesantide jooksmist ning jõulueelseid traditsioone.
Millal on andresepäev 2025?
Andresepäev on eri aastatel samal kuupäeval - 30. novembril.
2025. aastal on andresepäev pühapäeval, 30.11.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Püha Andreas ja tähtpäeva kristlik taust
Apostel Andreas, Siimeon Peetruse vend, oli pärit Galilea Betsaidast, kus mõlemad vennad elatusid kalapüügist. Enne Jeesuse jüngriks saamist kuulus Andreas Ristija Johannese järgijate ringi, kuid hiljem liitus ta Kristusega ning temast sai üks tema usaldusväärsemaid soosikapostleid. Pärast Jeesuse surma rändas Andreas misjonitööl arvatavasti Sküütiasse ning jutlustas evangeeliumi ka mitmel pool mujal. Ahhaias löödi ta risti X-kujulisele ristipuule, mida tänapäeval nimetatakse andrease ristiks; piinade pikendamiseks teda ei naelutatud, vaid seoti ristile. Andreas suri 30. novembril ning seda kuupäeva tähistavad mälestuspäevana nii ida- kui ka läänekirik. Apostli säilmed viidi 357. aastal Konstantinoopolisse ja sealt 13. sajandi alguses Itaaliasse Amalfi katedraali. Püha Andreas on Šotimaa ja Venemaa kaitsepühak ning Eestis kannavad tema nime Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik.
Talve saabumine ja andresesantide ringkäigud
Varasemas eesti rahvakalendris märgiti andresepäevaga selget külma ja talve saabumist, mis tegi lõpu kadripäeva paiku valitsenud sulailmadele. Kuna saabumas oli pime ja külm aeg, peeti kombeks põletada tuld läbi terve öö. Selle päevaga seostus ka andresesantide ehk andreste ringiliikumine. Andresed olid mehed, kes käisid ringi maskeeritult või tahmaga määritud nägudega ning teenisid oma laulude eest pererahvalt andeid. Teinekord võtsid maskeeritud kaasa hargi, mille abil kontrolliti tubaseid käsitöid. Lauludena kasutati mardi- ja kadrilaule, millesse lisati refräänina hõige „Andres, Andres“.
Kuidas ennustada armsamat
Lääne-Euroopas ja osalt ka meil on andresepäev tuntud esimese armsama ennustamise päevana pikas talve- ja kevadpäevade reas, kusjuures enamik võtteid sarnaneb aastavahetuse kommetega. Eestis polnud andresepäevane ennustamine küll nii levinud kui Lääne-Euroopas, kust meile jõudsid vastavad loitsud ja tavad. Tulevast püüti näha unes, soovides enne magamaminekut temaga kohtuda ja lausudes aseme ette viljateri või linaseemneid külvates: „Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest.“ Lõuna-Eestis puistati teri voodisse. Unenäo esilekutsumiseks söödi soolast ja pandi veenõu aseme alla, et armsam tooks unes juua; samuti jäeti nägu pestes kuivatamata, pandi padja alla vastassoo riideese või pool õuna või rulliti kokku eesnimedega paberid, lootes leida hommikul õige nime sirgelt paberilt.
Mida ei tohi kindlasti teha
Mitte mingil juhul ei tohi unes nähtud isikult midagi vastu võtta ega temale midagi ulatada. Vanarahva hirmutuslood hoiatavad, et midagi vastu võttes võtad sa temalt tõenäoliselt ära midagi, mis toob teisele kaela pahandusi ning sulle endale suure õnnetuse või koguni surma. Samuti ei tohi unes kellelegi midagi anda, sest nii võid ära anda kalli inimese või asja, milleta pole võimalik toime tulla. Lisaks ei maksa asjatult tülitada inimeste hingesid ega vanu jõudusid.
Advendiaja algus ja kaasaegsed jõulueelsed traditsioonid
Andresepäevaga algab advendiaeg, mis tõusis meil erilise tähelepanu alla 20. sajandi teisel poolel. Sel puhul meisterdati lastele riidest või paberist advendikalendreid, mille akende või taskute tagant leidis iga päev väikese maiustuse või mänguasja. Kui esialgu olid vabrikukalendrid vaid nende perede laste eesõigus, kelle vanemad käisid välisreisidel, siis viimastel kümnenditel on need kõigile poest kättesaadavad. Aastatuhande lõpupoole hakati Skandinaaviamaade eeskujul süütama akendel kuue pirniga elektriküünlaid või põletama elavat tuld, mis aitab mugavalt jõulude saabumist oodata. Pühade lähenemist kinnitavad ka ehitud vaateaknad ning elektriküünaldes säravad puud ja tänavad.