Ajateenistus 2025
Ajateenistus on osa Eesti riigikaitsesüsteemist, kuhu kutsutakse noori mehi ja vabatahtlikke naisi. See on oluline samm kodanikukohustuse täitmisel ja riigi julgeoleku tagamisel.
Järgmine ajateenistusse asumine
Ajateenistusse asumise tähtaeg (Ajateenistus kestab 11 kuud) 20.07.2025.
Ajateenistus 2025. aastal
Kuupäev | Nimetus | Kommentaar |
19.01.2025 | Ajateenistusse asumise tähtaeg | Ajateenistus kestab 11 kuud |
20.07.2025 | Ajateenistusse asumise tähtaeg | Ajateenistus kestab 11 kuud |
19.10.2025 | Ajateenistusse asumise tähtaeg | Ajateenistus kestab 8 kuud |
Ajateenistus Eestis: samm-sammult riigikaitsesse

Ajateenistusse astumine algab kutse saamisega, millele järgneb tervisekontroll ja määramine teenistuskohta. Noortel meestel on kohustuslik ajateenistus, kuid naised saavad liituda vabatahtlikult. Ajateenistuse eesmärk on õpetada baasteadmisi sõjalisest riigikaitsest ja valmistada inimesi ette reservteenistuseks. Teenistuse ajal omandatakse teadmisi relvade käsitsemisest, taktikast ja füüsilisest ettevalmistusest. Ajateenijatele makstakse igakuist toetust ning tagatakse toitlustus, majutus ja riietus. Teenistust saab läbida erinevates väeosades, näiteks jalaväes, suurtükiväes või mereväes. Ajateenistuse jooksul hinnatakse nii füüsilist kui vaimset võimekust. Pärast ajateenistust liituvad isikud reservväega ja võivad osaleda kordusõppustel. Ajateenistus on osa elukestvast riigikaitseõppest.
Millal ja kui palju ajateeninaid?
Ajateenistusse võetakse 2025. aastal kokku 4000 noort meest ja naist. Sissevõtud toimuvad kolmel korral: jaanuari 3. nädalal, juuli 29. nädalal ja oktoobri 42. nädalal. Kõige suurem arv ajateenijaid asub teenistusse 29. nädalal – kokku 2210 inimest. Jaanuaris alustab teenistust 780 ning oktoobris 1010 uut ajateenijat. Selline jaotus võimaldab Kaitseväel hajutada koormust ja planeerida väljaõpet paindlikumalt. Teenistusse astumise kuupäevad ja mahud on kooskõlastatud kogu riikliku kaitseplaneerimisega. Iga vastuvõtulaine on osa pikemast ettevalmistustsüklist.
Kuhu võetakse teenima
Suurim osa ajateenijaid määratakse teenima Diviisi üksustesse – kokku 2970 inimest aastas. Sellele järgnevad Sõjaväepolitsei ja Merevägi, kumbki 300 ajateenijaga. Küberväejuhatus ja Õhuvägi võtavad vastu vastavalt 180 ja 120 uut teenistujat. Toetuse väejuhatusse suunatakse 100 ajateenijat ning Erioperatsioonide väejuhatusse 30. Struktuuriüksused jagavad teenistujaid vastavalt oma vajadustele ja väljaõppevõimekusele. Selline jaotus tagab, et kõik kaitsevaldkonna osad saavad vajalikku täiendust.
Ajateenistusse astumine
17-aastaselt saab Eesti noormehest kutsealune, kellel tekib kohustus ajateenistuseks. Kaitseressursside amet teavitab noormeest registrisse kandmisest kirjalikult. Kutsealune on 17 kuni 27 aastat vana mees, keda ei ole ajateenistusest vabastatud ega sellele ajapikendust saanud. Ajateenistusse kutsutakse kutsealune, kui ta on vähemalt 18-aastane ja tema tervis vastab kehtestatud nõuetele. Teenistusse saab asuda alles pärast terviseseisundi hindamist. Ajateenistusse mitteilmumine võib kaasa tuua rahatrahvi või aresti. Ka neiud võivad vabatahtlikult ajateenistusse asuda ning võtta sellega kaitseväekohustuse.
Ajateenistusse asumine omal algatusel
Ajateenistusse võib astuda ka omal algatusel, mis annab võimaluse teenistust teadlikult elukavasse sobitada. Soovijad saavad kaitseväeteenistuse veebilehel valida sobiva aja ja koha terviseseisundi hindamiseks. Pärast tervisekontrolli läbimist määratakse kutsealusele teenistusaeg ja –koht. Omal algatusel teenistusse astumine võimaldab selle läbida varakult, näiteks kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas – jaanuaris, juulis ja oktoobris. Teenistusperiood tuleb planeerida arvestades selle kohustuslikku iseloomu ja mõju edasistele elusündmustele.
Vaata lisaks
Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 2025Rahvusvaheline rahupäev 2025ÜRO rahuvalvajate päev 2025Veteranipäev 2025Võidupüha 2025Ajateenistus 2026. aastal