3. advent 2025
3. advent tähistab põnevat ja ootusrikat kolmandat etappi teel jõulupühade poole. Sel pühalikul päeval süttib nii kodudes kui ka pühakodades juba kolmas advendiküünal, luues sooja valguse. Inimesed pühendavad aega ettevalmistustele, et peagi saabuvad suured pühad mööduksid täis rõõmu, hingerahu ja meeleolukaid koosviibimisi lähedaste ringis.
Millal on 3. advent 2025?
3. advent on eri aastatel erineval ajal - teisel pühapäeval enne jõule.
2025. aastal on 3. advent pühapäeval, 14.12.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Kolmanda advendi tähendus ja traditsioonid
Kolmanda advendi saabumine Eestis on selge ja eriline märk sellest, et aasta oodatuimad pühad on juba käega katsuda. Kolmanda küünla süütamine advendipärjal ei ole pelgalt traditsioon, vaid sügavalt sümboolne tegevus, mis kannab endas suurt lootust, helgust ja saabuvat rõõmu. Sel pidulikul päeval löövad särama küünlad ja laternad lugematutes kodudes, ajaloolistes kirikutes ning linnade ja külade keskväljakutel, luues pimedasse talveõhtusse muinasjutulise valgussära. Mitmel pool korraldatakse hubaseid advendikontserte ning kogukondlikke üritusi, mis toovad inimesi kokku. Äärmiselt populaarsed on ka kohalikud advenditurud ja heategevuslikud müügid, kus kogutakse toetust abivajajatele ja pakutakse käsitööd. Kirikutes toimuvad spetsiaalsed jumalateenistused, kuhu kogunetakse saama hingerahu ja vaimset kosutust. Samal ajal on see kodudes viimaste ettevalmistuste aeg – seatakse üles viimased kaunid jõulukaunistused, ehitakse aknaid ja tuuakse tuppa pühadehõngu. 3. advent kutsub meid kõiki korraks peatuma ja mõtisklema jõuluaja tõelise väärtuse üle, mil linnu ja külasid ehivad lummavad valgusinstallatsioonid ning õhus on tunda ehedat ja sooja pühademeeleolu.
Kolmanda advendi tähistamise ajalugu Eestis
Kolmanda advendi tähistamise juured ulatuvad Eestis aega, mil luterlik kirik saavutas siinsetel aladel suurema mõju ja poolehoiu. Need kaunid ja sügava sisuga advendiaja traditsioonid kandusid meile üle peamiselt Põhja-Euroopa maadest, kus ettevalmistusperiood jõuludeks oli juba ammu au sees. Esialgu kandis 3. advent eelkõige rangelt kiriklikku ja vaimset iseloomu ning seda tähistati peamiselt pühakodades peetavate spetsiaalsete jumalateenistustega. Aastakümnete jooksul hakkas see komme aga kirikumüüride vahelt väljuma, muutudes oodatud sündmuseks ka tavalistes kodudes. Küünalde süütamine koduses miljöös sai eestlaste seas tõeliselt populaarseks ja igapäevaseks traditsiooniks alles 20. sajandi esimesel poolel, mil hakati valmistama ka esimesi advendipärgi. Samal perioodil muutusid linnades tavapärasemaks ka esimesed avalikud tseremooniad, kus ühiselt advenditulesid süüdati. Kuigi Nõukogude okupatsiooni ajal püüdis võim igati usulisi ja traditsioonilisi pühi varjutada ja keelata, säilitasid pered need kombed salaja oma koduseinte vahel, andes traditsioone edasi põlvest põlve. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist sai 3. advent tagasi oma avaliku, piduliku ja täieõigusliku staatuse. Tänapäeval täidavad seda päeva mitmekülgsed kogukondlikud üritused, kontserdid ja jõuluturud, mis on muutnud selle aja elavamaks kui kunagi varem, kujundades kolmandast advendist sooja, lootusrikka ja helge tähtpäeva meile kõigile.