1. advent 2025
1. advent tähistab läänekristlikus traditsioonis kirikuaasta algust ning juhatab sisse neljanädalase jõulueelse ootusaja. Eestis ühendab see päev endas sajanditepikkused vaimulikud kombed ja tänapäevased perekesksed pühadetraditsioonid. Artikkel annab ülevaate 1. advendi teoloogilisest taustast, kuupäeva arvestamise reeglitest ning tavadest, millega ootusaega kodudes ja linnaruumis vastu võetakse.
Millal on 1. advent 2025?
1. advent on eri aastatel erineval ajal - 1. advendipühapäeval.
2025. aastal on 1. advent pühapäeval, 30.11.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
1. advendi tähendus ja kirikukalendri algus
Sõna „advent” tuleneb ladinakeelsest väljendist adventus Domini, mis tähendab tõlkes Issanda tulemist. Kristlikus kirikukalendris tähistab 1. advent uue liturgilise aasta esimest päeva. See ei ole pelgalt kalendaarne alguspunkt, vaid sümboolne üleminek uude vaimsesse tsüklisse, mis keskendub Kristuse sünni ootamisele ja valguse saabumisele pimeduse keskele.
Ajalooliselt on advendiaeg olnud sarnaselt suurele reedele eelnevale paastuajale vaikne ja mõtisklev periood. Varakristlikul ajal võis advendipaast kesta kuni kuus nädalat, kuid Gregoriuse kalendri ja Rooma liturgia kinnistumisega kujunes normiks neljanädalane periood. Liturgilises traditsioonis on advendiaja peamiseks värviks violetne või lilla, mis viitab meeleparandusele, vaimsele valmistumisele ja tasadusele. 1. advendi pühapäevatekstid keskenduvad sageli alandlikkusele ja lootusele, tuletades meelde Jeesuse saabumist Jeruusalemma ning äratades kogukonnas ootuse ja uuenemise vaimu.
Liikuv püha ja advendiaja pikkuse määramine
1. advent on liikuv püha, mille täpne kuupäev muutub igal aastal sõltuvalt sellest, millisele nädalapäevale langevad jõulupühad. Reegli kohaselt on 1. advent alati neljas pühapäev enne 25. detsembrit ehk esimest jõulupüha. Selle arvestuse alusel võib 1. advent langeda ajavahemikku 27. novembrist kuni 3. detsembrini.
Kuna jõululaupäev ehk 24. detsember võib sattuda pühapäevale, võib advendiaeg kesta minimaalselt 22 päeva ning maksimaalselt 28 päeva. Kui 24. detsember on pühapäev, on see samaaegselt ka 4. advent, mis teeb advendiajast lühima võimaliku. Sõltumata perioodi kalendaarsest pikkusest koosneb advendiaeg alati neljast pühapäevast, mis samm-sammult juhatavad teed jõulupühadeni.
Advendipärja ja esimese küünla süütamise traditsioon
Üks tuntumaid 1. advendiga seotud sümboleid on advendipärg ja sellel esimese küünla süütamine. Advendipärja tava pärineb 19. sajandi Saksamaalt, kus luterlik teoloog ja vaestemaja rajaja Johann Hinrich Wichern meisterdas 1839. aastal vanast vankrirattast esimese advendikrooni. Ratast kaunistasid igal tööpäeval süüdatavad väikesed punased küünlad ja pühapäeviti süüdatavad neli suurt valget küünalt, et aidata orbudel ja vaestel lastel pühade saabumise aega jälgida.
Aja jooksul lihtsustus komme nelja küünlaga okaspärjaks. Pärja igihaljad kuuse- või männioksad sümboliseerivad igavest elu ja looduse kestvust ka talvises pimeduses, samas kui ringikujuline vorm viitab Jumala lõpmatusele ja truudusele. Esimesel advendil süüdatakse traditsiooniliselt esimene küünal, mida sageli nimetatakse lootuse küünlaks ehk prohvetite küünlaks. Igal järgmisel advendipühapäeval lisandub üks põlev küünal, tuues sümboolselt pimedasse aega üha rohkem valgust.
1. advent Eestis ja kaasaegsed tavad
Eesti kultuuriruumis on 1. advent kujunenud oluliseks tähiseks, mis märgib avaliku ja koduse pühadeootuse algust. Paljudes Eesti linnades ja asulates süüdatakse just 1. advendil pidulikult tuled keskväljaku jõulukuusel. Tallinnas Raekoja platsil, Tartu Raekoja platsil ja teistes omavalitsustes toimuvad kogunemised, kus vaimulikud ja linnapead jagavad advendituld, millest iga kohaletulnu saab süüdata oma laterna ning viia pühaderahu koju kaasa.
Kodudes tähistatakse 1. adventi hubase koosviibimisega. Sageli seatakse just sel nädalavahetusel üles esimesed pühadekaunistused, otsitakse välja jõulutulede ketid ning küpsetatakse esimesed piparkoogid. Laste jaoks seostub 1. advent või detsembri algus ka päkapikkude liikumisega ja advendikalendrite avamisega. Aknalauale asetatakse sussid, kuhu oodatakse väikeseid maiustusi ja üllatusi. Kirikutes toimuvad 1. advendil kontserdid ja pidulikud jumalateenistused, mis pakuvad keset argist kiirust võimalust sisekaemuseks ja rahulikumaks ajaveetmiseks.